õppeaines: ELEKTROTEHNIKA Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2010 SISUJUHT 2 OTEHNIKA PÕHISUURUSTE VAHELISED SEOSED Elektrotehnika põhisuurused: · pinge - suurus, mis iseloomustab elektrivälja · voolutugevus juhi ristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis · takistus elektriahelale või selle osale rakenda- 3 tud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe · võimsus elektriahelas tehtav töö ühes sekundis 4 TAKISTITE VÄRVIKOODID Püsitakistitele on määratud E-sarja standardväärtused: 10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82 kokku 12 takistuse väärtust. Kõik muud takistuste väärtused saadakse standardväärtuste koma koha muutmisega. 5 PRAKTILINE TÖÖ 1: ARVUTUS...
ol YKI0100 Elementide keemia Laboratoor ne töö nr. ......................................................................................................................................................................... Töö pealkiri Töö teostaja : ............... ..................................................
Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium. Tallinn. 7. Pedusaar, H. (1967). Elektro- ja raadiotehnika. Tallinn: Valgus. 41 8. Poljakov, V. (1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus. 9. Popov, V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika. Tallinn: Kirjastus "Valgus". 10.Puurand, H. (1991). Üldelektrotehnika. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11.Prosin, V. (2004). Elektrotehnika laboratoor-praktilised tööd (vene keeles). Moskva: Trükkimiskeskus Akadeemia. 12.Pütsep, R. (1998). Elektrotehnika. Tallinna Transpordikool. 13.Pütsep, R. (2000). Elektritehnika ja elektroonika. Tallinna Transpordikool. 14.Toomla, H. (1988). Elektrotehnika laboratoorsete tööde vihik. Tallinn: ENSV Riiklik Kutsehariduskomitee Õppe Metoodikakabinet. 15.Toomla, H. (1992). Elektritehnika rakenduslik osa. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 16.Umborg, J. (1992)
diga, komplektne ja kas puuduvad varjatud või raskestimärgatavad vigastused. Süvakontrollimise käigus võidakse tooteid kaaluda, mõõta või testida spetsiaalsetel stendidel, et teha kindlaks, kas toote elektrotehnilised parameetrid vastavad nõuetele. Süvakontroll võib olla täielik või pisteline. Süvakontrollimise käigus võidakse teha ka pinna- viimistluse kontrolli ning elektrilisi kontrollmõõtmisi. Tooteid võidakse saata edasi laboratoor- seteks uuringuteks. Autode logistikas on tavapärane, et iga järgnev lüli tarneahelas kontrollib üle nii sõiduki komplektsuse kui ka vigastuste puudumise. Uute sõidukite vastuvõtmisel kontrollitakse VIN-koodi (17-kohaline unikaalne identifitseerimistunnus) vastavust, sõiduki komplektsust, salongi puhtust ja kriimustuste ning mõlkide puudumist kerepinnal. Mittevastavuste avastamisel vormistatakse
toote elektrotehnilised parameetrid vastavad nõuetele. Süvakontroll võib olla täielik või pisteline. Süvakontrollimise käigus võidakse teha ka pinna- viimistluse kontrolli ning elektrilisi kontrollmõõtmisi. Tooteid võidakse saata edasi laboratoor- seteks uuringuteks. Autode logistikas on tavapärane, et iga järgnev lüli tarneahelas kontrollib üle nii sõiduki komplektsuse kui ka vigastuste puudumise. Uute sõidukite vastuvõtmisel kontrollitakse VIN-koodi
annaabi.ee 
