M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Kui
päike hakkas läände vajuma, asusid nad koduteele põiki üle pikkade puuvarjude ja kadusid
peagi Cardiffi künka metsadesse.
Laupäeval varsti pärast keskpäeva olid poisid jälle kuivanud puu juures. Nad suitsetasid ja
lobisesid vilus ja kaevasid siis veel pisut viimases augus, mitte just suures lootuses, vaid
lihtsalt
sellepärast, et Tom ütles, et olevat palju juhtumeid, kus inimesed olid jätnud kaeva-mise kuue
tolli kaugusel varandusest, ja siis oli keegi teine tulnud ja üheainsa labidatorkega selle üles
keeranud. Seekord asi äpardus siiski, ja poisid viskasid oma
152
tööriistad õlale ning lahkusid selle teadmisega, et nad ei olnud õnnega nalja teinud, vaid olid
täitnud kõik nõuded, mis kuuluvad varandusejahi juurde.
Kui nad maja juurde jõudsid, milles «kummitas», oli seal kõrvetava päikese all valitsevas
surmavaikuses midagi, nii õudset ning üleloomulikku ja.köha üksilduses ning mahajäetuses
midagi
nii rusuvat, jet nad kartsid hetke majja minna