Rockooper RUJA
Libreto ja üldse lavastuslik pool jäid minu jaoks nõrgaks.
Olgu, väga suur osa tekstist oli täiesti autentne, asjaosaliste endi sõnad, aga selle kokkupanek oli
nõrgavõitu. Ehitame kõik muusikale üles, muu paneme vaheklippideks või nii. No tore,
muusikalises pooles ei ole tõepoolest midagi ette heita. Lavatagune bänd oli suurepärane, näitlejad
laulsid kohati nii, et võttis judinad selga. Sellega oli kõik korras. Lihtsalt oli kohati selline tüüpiline
suveteatri tunne, et labastame ja teeme ülekäe. Eriti sellistel hetkedel, kui oli väga hea ja väga ilus
lugu ja selle taustaks käis laval läbustamine. Ja mitte stiilne läbustamine, vaid selline tavaline .
Videoekraan päästis palju. Esiteks oli ka prozektoripukist niisama vaadates raske aru saada, mis
laval toimub. Ja teiseks andis see võimaluse minna lava taha ja ajas tagasi. Suurepärased leiud
muide telearhiivist, mis andsid palju juurde
annaabi.ee 
