Juhan Peegel - "Ma langesin esimesel sõjasuvel"
noored sõdurid kiiresti vananevad. Esile tõusevad ka eksistentsiaalsed küsimused: mis
vahe on üldse sõjal ja tapmisel, Kelle pärast ma üldse suren, kas seda sõda on üldse
vaja;
· Suur humanistlik küsimus teoses: kas on üldse võimalik jääda inimeseks keset sõda ja
tapmist? Noored sõdurid avastavad et sõjas ei tule mitte ainult sõdida ja võidelda, vaid
tuleb ka kõige labasemal ja halastamatul kombel tappa. Tsitaat teosest ,, Me mõtleme
hoopiski muust. Me mõtleme inimese tapmisest. Kurat teab, kuidas tal humaansem on
hinge välja võtta kas mürsuga või täägiga? Ei , ei , ka mitte see, kumiseb meie vintis
peades, miks seda jõledust üldse vaja on?". ,,Tähtis on, et ma tahan mõtelda ja
mäletada ja tunda nagu inimene. Üle olla tapvast väsimusest ja nüristavast sõjast"