M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
toreda
meelelahutusena, ja nad ütlesid, et nad iial enam tsivilisatsiooni juurde tagasi ei pöördu.
Leegitsev tuli valgustas nende nägusid ning heitis punakat helki metsatempli sammastüvedele,
läikivale lehestikule ja looklevaile vääntaimedele. Kui viimane krõbe lihatükk oli pannilt
kadunud
ja viimane leivaportsjon alla needitud, sirutasid poisid end rahulolevalt rohule. Nad oleksid
võinud jahedama köha valida, kuid nad ei tahtnud loobuda sellisest romantilisest lõbust, nagu
loitev laagrituli.
«Kas pole tore?» küsis Joe.
«Uhke,» vastas Tom.
«Mis ütleksid poisid, kui nad meid näeksid?»
«Mis nad ütleksid? Noh, nad oleksid valmis surema selle eest, et siin olla, -- eh, Hucky?»
«Arvan samuti,» ütles Huckleberry, «igatahes mina olen rahul. Ma ei soovi midagi paremat.
Harilikult ei saa ma kunagi kõhtu täis, ja peale selle ei saa siin keegi tulla inimest lööma ning
narrima.»
«See elu on mulle justkui loodud,» sõnas Tom. «Pole tarvis hommikul tõusta, pole tarvis