M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
tähendas, et öö oli niisama hästi kui möödas. Andsin paadile aeruga teise suuna ja käänasin
ta nina käida poole; siis võtsin oma püssi ja lippasin välja metsa serva. Istusin sinna
puutüvele ja vaatasin okste alt välja. Nägin, kuidas kuu looja läks; pimedus võttis jõe oma
võimusesse. Aga natukese aja pärast silmasin kahvatut joont puulatvade kohal ja teadsin, et
päike varsti tõuseb. Siis võtsin püssi ja hiilisin sinnapoole, kus'olin laagrituleasemele
sattunud; seisatasin iga silmapilk, et kuulatada. Aga mul ei vedanud: ma ei leidnud seda
kohta. Kuid viimaks nägin päris selgesti tulekuma eemalt puude vahelt. Läksin sinnapoole
ettevaatlikult ja pikkamisi. Viimaks olin küllalt lähedal, et näha. Maas lamas mees. Ma
otse jahmusin. Tal oli vaip üle pea tõmmatud ja pea oli peaaegu tules. Istusin sinna
tihedate põõsaste taha, umbes kuue jala kaugusele temast ja pidasin teda aina silmas.
Päev köitis juba