M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
mustikad olid parajasti nähtavale tulnud. Arvasin, et mul läheb neid aja jooksul kõiki tarvis.
Noh, luusisin sügaval metsas, kuni arvasin, et saare-tipp pole enam kaugel. Mul oli püss
kaasas, aga ma polnud midagi lasknud; püss oli mul kaitseks, mõnda looma kavatsesin maha
lasta alles kõdu lähedal. Peaaegu oleksin astunud suure mao peale; ta lipsas läbi rohu ja
lillede minema, mina järel, katsudes ta pihta lasta. Pidin talle teele ette ruttama -- ja
äkki sattusin alles suitseva laagrituleaseme juurde.
Mul jäi süda seisma. Ei julgenud lähemalt vaadatagi, vaid lasksin püssikuke alla ja
hiilisin varbaotstel minema nii ruttu kui vähegi sain. Alles paksus tihnikus jäin aeg-ajalt
silmapilguks seisma ja kuulatasin; aga ma hingeldasin nii väga, et ei kuulnud midagi muud.
Ruttasin veel tüki maad eemale, kuulasin siis jälle, ja nii edasi ja nii edasi. Kui nägin
kändu, pidasin seda meheks, kui mõne oksa peale astusin ja see murdus, siis oli mul tunne,
annaabi.ee 
