M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
vastasooolse kalda lähedalt; nii me ei kartnud, et keegi meile vastu tuleb. Olime seal päev
otsa paigal, vahtisime parvi ja auru-praame, mis teispool jõge, Missouri käida lähedal, pärivett
edasi ruttasid; ja vastuvett sõitvaid aurikuid, mis keset suurt jõge endile teed rajasid.
Jutustasin Jimile kõik, mis too naine oli padistanud; Jim arvas, et see oli nupukas naine. Kui
ta ise me kannul oleks olnud -- tema poleks jäänud laagrituld valvama --, ei, sir, ta oleks
koera kaasa võtnud. Noh, ütlesin ma, miks ei võinud ta siis oma mehele öelda, et see võtaks
koera kaasa? Jim seletas, et naine oli kindlasti sellele mõttele tulnud, kui mehed minekut
tegid. Jim uskus, et mehed pidid linna läinud olema koera otsima ja et nad olid niiviisi aega
raisanud, muidu ei oleks me neist kuusteist või seitseteist miili ette jõudnud, vaid oleksime
juba kindlasti jälle oma vanas linnas viibinud