Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid. Babiidid – laagrimaterjalina kasutatavad tina- ja pliisulamid. 2. Laagripronkse – tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid. 3. Laagrimalmid –suurema grafiidisisaldusega, peamiselt perliitstruktuuriga. Kõige odavamad. Joodised 1. Ülikergsulavad joodised – sulamistemp alla 145 oC 2. Kergsulavad joodised – sulamistemp 145-450 oC (pehmejoodis) 3. Kesksulavad joodised – sulamistemp 450-1100 oC (kõvajoodis) 4. Kõrgsulavad joodised – sulamistemp 1100-1850 oC 5. Rasksulavad joodised – sulamistemp üle 1850 oC Markeerimine
võrk, mis hoiab määrdekilet), kuulumiskindlad, piisavalt tugevad (et vastu pidada võlli tapikohtade survele), piisavalt soojuskindlad (et vastu pidada hõõrdumisest tekkivate T-le). Kas: 1) pehmete, kergestisulavate me (Sn Pb, Zn, Al) sulameid. Laagrimaterjalidena kasutatavaid Sn ja Pb- sulameid nim. babiitideks. 2) laagripronkse, milleks on Sn, Pb, ja Sn-Pb-pronksid,eriti kui on lisatud vähese koguses P, kuid nende kulumine on suurem kui babiitidel. 3) laagrimalmid on suurema grafiidisis-ga peamiselt perliitstr-ga malmid, mis on kõige odavamad laagrimaterjalid, kuid kasutatavad suurema hõõrdteguri tõttu vaid aeglastel pööretel. 27. Joodised. Jootmisel liid. tahkes olekus olevad detailid sel teel, et sulatatud joodis voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Pindade vaheline pilu on suur, et sinna saaks
annaabi.ee 
