Eesti kergejõustiku ajalugu
Enne Esimest
maailmasõda kasutasid Paide spordiharrastajad oma kokkutuleku- ja harjutuskohana
Aiavilja tänaval asunud Tariuse näituseplatsi. Seal sai joosta, hüpelda, võimelda kuid ka
jalgpalli togida.
Sõjapäevil jäid näitused ja muud üritused korraldamata. Vahetus omanik ja spordiplats.
Pärast sõda polnud enam paika, kus kergejõustiku teha. Uueks kohaks kujunes Mündi ja
Vee tänava vahel asuv laadaplats ehk nagu teda rahva seas nimetati "Laadavainu".
See plats oli niiöelda "eikellegimaa", kust kunagi kedagi ära ei aetud ning renti ei nõutud,
lubade küsimisest rääkimata. Koht oli ka seetõttu meelepärane, et asus linna pürjerite
silme alt eemal. Spordiplatsi pinnas oli enamuses künklik, mättaline ja pehme
aluspõhjaga. Mõnikord tuli peale kuulitõuget kuul maa seest välja kaevata.
Laadavainul peeti 4-5 korda aastas laata, vaheajal aga karjatasid linnaelanikud seal lehmi
ja hanesid
annaabi.ee 
