haridus- kloostrikoolid, toomkoolid. õp. 180 kultuur- aniikteoste ümberkirjutamine, raamatukogud, näitemängud. õp.166 18 Miks tekkisid keskajal linnad? Nimetage kolm eeldust! õp 156-157 (?) * Tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele (käsitöölised, gildid..) * Aina suuremaks kasvas kaubandus eri linnade ja maade vahel, tekkis kaupmeeste kiht * Soodsad kohad linnade tekkeks (liiklusteede sõlmpunktid, laadaplatsid, kirikuelu keskused, soodsad sadamapaigad) 19. Millised privileegid olid keskaegsel linnal? Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42
Kuna keskaegsel inimesel raha polnud, siis vahetati esemeid toidu vastu. Nii said talumehed rahulikult põlluharimisele ja käsitöölised meisterdamisele pühenduda. Elavnes kaubavahetus ning kujunes ka teine uus kiht kaupmehed. Nemad vahendasid kaupu, muutes kõigi elu veelgi paremaks ja lihtsamaks. Keskaegsed talupojad olid sunnismaised, kuid käsitöölised liikusid ringi, otsides paremaid müügikohti. Sellisteks kohtadeks said erinevad sõlmpunktid: vanad laadaplatsid, feodaalide linnuste ümbrused või kirikute ja kloostrite naabruses asuvad alad. Sinna jäid tihti kaupmehed ja käsitöölised elama, moodustades erinevaid asulaid. Valides elu- ja kauplemiskohta, jäädi püsima ka jõgede ning järvede äärde, sest nii tagati paremad liikumisvõimalused. Aegamisi kujunesid sellistest asulatest alevid. Linn tõmbas enda poole ohtralt inimesi. Neile oli vaja kaitset ja seetõttu ümbritseti linnad algselt puittara, hiljem kivimüüriga
annaabi.ee 
