Jupiter (referaat)
Olles esimene planeet, mis Päikesesüsteemis formeerus, imes kasvava
külgetõmbejõuga noor Jupiter endasse Päikesesüsteemi ürgpilve gaase samuti
nagu arenev Päike. Suutnuks Jupiter neelata umbes 40 korda rohkem gaasi kui
tegelikult, oleks temast saanud ka täht ja metalliline vesinik tema tsentri lähedal
oleks alustanud põlemist nn termotuumaahjus.
1950. aastatel koostas Wildt Jupiteri üldmudeli, mis on usutavasti laias laaastus
siiani õige. Ta põhjendas, et päris Jupiteri tsentris on suure tõenäosusega
sulakivimitest ja jääst tuum. See hõlmab ligikaudu 15 Maa massi jagu ainet ja on
ümbritsetud vedelast metallvesinikust, mis tõenäoliselt vastutab oma pöörlemisest
tingitud keerisliikumistega Jupiteri gigantse magnetvälja eest. Jätkuva tõusuga
tuumast kõrgemale kaasneb rõhu kahanemine, nii et esmalt muutub vedel metall