sulfosalitsüülhappe lahust, lisada 10 mL kontsentreeritud ammoniaakhüdraati. Täita kolb destilleeritud veega kriipsuni, sulgeda korgiga ning segada. Seda katset mina läbi ei viinud. Neljandas katses tuli neeldumisspektrit mõõta. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neeldumisspektrid lainepikkuste vahemikus 400-500 nm 0- proovi suhtes. Selleks tuli kasutada spektrofotomeetrit ja printerit. Täita küvetid alustades kõige lahjemast Fe kontsentratsiooniga lahusest. Viimasena mõõta kriidist saadud lahuse optiline tihedus. Trükkida välja kriidi neeldumisspekter. Kalibreerimiskõver 0.14 0.12 f(x) = 2.81x - 0 0.1 R² = 0.91 0.08 Absorbtsioon 0.06 0.04 0.02 0 0 0
Monokromaatori tööpõhimõte Monokromaatori eesmärk on kiirguse monokromatiseerimine ehk intensiivse valge valgusallika kiirgusest piisavalt konkreetse lainepikkusega komponendi eraldamine. Koosneb: sisendpilust; kollimaatorläätsest (teeb kiirguse paralleelseks); dispergeerivast elemendist (jaotab kiirguse lainepikkuste järgi); fokuseerimisläätsest (koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutisena); väljundpilust (selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse) 8. Proovi küvetid Küvetid on proovi lahuste anumad. Küvetid peavad olema võrreldavad, ühesuguse pikkusega. Nad ei tohi neelata kiirgust, neile ei tohi jätta peale sõrmejälgi või muud mustus. 9. Detektorite eesmärk spektroskoopias. Fotoelektronkordisti tööprintsiip. Detektor on kiirguse vastuvõtja ehk fotodetektor konverteerib valguse intensiivsuse mingiks lihtsasti mõõdetavaks signaaliks nt elektriliseks signaaliks (voolutugevus, pinge). Fotoelektronkordisti põhimõte on "paljundada" iga footoni
Saadud lahuse üldmaht oli 86 ml. 2. -karoteeni sisalduse kvantitatiivne määramine Töö käik: -karoteeni kvantitatiivseks määramiseks proovis mõõdetakase eelmises punktis saadud lahuse optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 450 nm. Võrdluslahusena kasutasime n- heksaani ehk lahust, milles -karoteeni lahustasime. Täitsime 1 cm laiuse võrdlusküveti puhta n-heksaaniga ja 1 cm laiuse mõõteküveti eelmises punktis saadud lahusega ning asetasime mõlemad küvetid spektrofotomeetrisse. Täitsime küvetid pipeti abil. Kordasime protseduuri 3 korda. Saime kõigil kolmel korral absorpatsiooniks 0,218 ABS Lahendus: Taimse materjali kaalutis (g) : 1,99 g Lahuse üldmass (V) : 86 ml Lahuse absorpatsioon (A) : 0,218 ABS E-1% -karoteeni ekstinktsioon lainepikkusel 450nm ehk 2600 Ekstrahendi tihedus (d) : 0,6548 g/cm3 103 - tegur üleminekuks milligrammidele 3 Valem: AVd10 K= Eg
Töö eesmärk: Määrata karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektrid. küllaltki täpselt kokku võrdlusmaterjalis oleva - karoteeni (475 nm) ja luteeni (473 Töövahendid: Portselankauss, uhmrinui, pipetid, filterpaberid, mensuurid, nm) lainepikkustega. Kattuv piik on iseloomulik karotenoididele. Sellest järeldub, et spektrofotomeeter, küvetid, vetikapulber (Spirulina tabletid), heksaan, atsetoon. kastse käigus saadud tulemused on reaalsed ning katse õnnestus. Lahus 1 spekrtilt on näha ühte piiki ka 668, 50 nm juures, mis tähendab, et lahusesse oli jäänud klorofülle Töö käik: Väikesesse tilaga protselankaussi kaalutakse 20 mg vetikapulbrit. Pipetiga
Prisma: Faasikiirus läbipaistvas materjalis sõltub valguse sagedusest. Murdumisnäitaja kasvab väiksemate lainepikkuste poole (sinine murdub rohkem kui punane). Difraktsioonivõre: Valguse teele asetatakse perioodiline struktuur, mille ruumiline periood on valguse lainepikkuse suurusjärgus, siis valgus kaldub sirgjooneliselt teelt kõrvale (tekib difraktsioon). Valgus koondub ainult üksikutesse kindlatesse suundadesse, mis omakorda hakkavad sõltuma lainepikkustest. 10.Proovi küvetid Proovi küvett - proovi lahuse anum. ● Võrreldavad, ühesuguse pikkusega ● Ei tohi neelata kiirgust ● Pesemine lämmastikhappe või kuningveega, loputatakse ja kuivatatakse toatemperatuuril. ● Ei tohi jätta sõrmejälgi peale ● Puhastamine metanooliga ja läätsede puhastuse materjalidega. ● Valguse transportimisel raskesti ligipääsetava proovi juurde kasutatakse optilisi kiude. 11.Detektorite eesmärk spektroskoopias
lainepikkuste nii, et intensiivsust on võimalik mõõta lainepikkuse funktsioonina. Spektrofotomeeter võib olla kas ühe- või kahekiireline. Ühekiirelises instrumendis läbib prooviküvetti kogu pealelangev valgus. Io mõõdetakse proovi küvetikambrist eemaldades. UV/Vis spektroskoopias on proovideks enamasti vedelikud, kuigi on võimalik mõõta gaaside ja isegi tahkiste neelduvusi. Proov asetatakse tavaliselt läbipaistvasse rakku, mida kutsutakse küvetiks. Küvetid on enamasti ristkülikukujulised, sisemise küljepikkusega 1 cm (optiline teepikkus L). Mõningates instrumentides on küvettide asemel võimalik kasutada katseklaase. Proovi sisaldav anum peab laskma läbi kiirgust vajalikus spektrialas. Kõige laialdasemalt kasutatavad küvetid on valmistatud kõrgkvaliteetsest kvartsist, sest see on läbipaistev UV, nähtavas ja lähisinfrapuna piirkonnas. Klaas- ja plastikküvetid on samuti levinud, aga klaas ja
pealelangev ja peegeldunud valgus on samal pool normaali Diffraktsioonil on mitu järku, vastavalt m väärtusele, mis kattuvad. Nôgus (i.k. blaze) vôre suunab kogu energia esimesse järku dx b Vôre dispersioon: ei sôltu lainepikkusest ja skaala on lainepikkuste suhtes d mf lineaarne. See on eelis prisma ees. 2 bN Vôre lahutusvôime: R sin( r ) mN Küvetid: proovi lahuste anumad. Küvetid peavad olema vôrreldavad, ühesuguse pikkusega. Nad ei tohi neelata kiirgust. Pestakse lämmastikhappe vôi kuningveega, loputatakse ja kuivatatakse toatemperatuuril. Ei tohi jätta peale sôrmejälgi. Optilisi kiude kasutatakse valguse transportimisel raskesti ligipääsetava proovi juurde Detektorid Detektor on seade, mis muudab elektromagnetilise kiirguse elektrivooluks.
vastab maksimaalsele neeldumisele, see annab suurima tundlikkuse. Neeldumist võib mõõta ka vähem neelavatel lainepikkustel, siis tuleb arvestada, et ε on teistsugune kui maksimumis. Võrdlusküvetis on lahusti (antud töös dest. vesi), et elimineerida lahusti mõju neeldumisele. Mõõtmisel nähtavas valguses kasutatakse klaasist ja plastmassist küvette, mõõtmisel ultravioletis kvartsküvette. Enne absorbtsiooni mõõtmist tuleb olla veendunud et küvetid on puhtad, õigest materjalist, väljastpoolt kuivad, täidetud vajaliku kõrguseni ja paiknevad küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid omavte einete seguga, siis on ühe konkreetse aine konstsentratsiooni leidmiseks kasutatav valem keerulisem
vastab maksimaalsele neeldumisele, see annab suurima tundlikkuse. Neeldumist võib mõõta ka vähem neelavatel lainepikkustel, siis tuleb arvestada, et on teistsugune kui maksimumis. Võrdlusküvetis on lahusti (antud töös dest. vesi), et elimineerida lahusti mõju neeldumisele. Mõõtmisel nähtavas valguses kasutatakse klaasist ja plastmassist küvette, mõõtmisel ultravioletis kvartsküvette. Enne absorbtsiooni mõõtmist tuleb olla veendunud et küvetid on puhtad, õigest materjalist, väljastpoolt kuivad, täidetud vajaliku kõrguseni ja paiknevad küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid omavte einete seguga, siis on ühe konkreetse aine konstsentratsiooni leidmiseks kasutatav valem keerulisem
tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik Lahustasin 1,5 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused Redutseerivate suhkrute sisaldus enne inverteerimist leitakse järgmise valemi abil : x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg Esimene kolb : 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Teine kolb : 1. 0,725 D 2. 0,725 D Invertsuhkru hulk : 10,2 mg x = 100 * 10,2 * 100/ 1500 = 68,03 %
Redutseerivad suhkrud enne inverteerimist Mee kaalutis 2 g lahustatakse 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendatakse mee lahus 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). 250 ml koonilisse kolbi pipeteeritakse 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Segu viiakse keemiseni, keedetakse täpselt 1 minut ja jahutatakse kiiresti 20°C-ni. Määratakse optiline tihedus dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Soovitav, et optiline tihedus oleks vahemikus 0,15-0,80. Redutseerivate suhkrute sisaldus enne inverteerimist leitakse järgmise valemi abil: x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg Tulemus: Minu katses mee kaalutis oli 1,8 g. Optiline tihedus D tuli mõlemal korral 0,62. Redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale tuli 13,2 mg. x = 100 * a * 100/ m = 100 * 13,2 *100 / 1800 = 73,3 %.
Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik 1. Lahustasin 1,99 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. 2. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). 3. Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. 4. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. 5. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused Redutseerivate suhkrute sisaldus enne inverteerimist leitakse järgmise valemi abil : x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Järeldused Võin lugeda katse õnnestunuks, sest sain redutseerivate suhkrute sisalduseks mees 65,3 %.
neelduvust ehk absorptsiooni (= optilist tihedust) tähistav sümbol (tavaliselt sümbol A). · Sisesta lainepikkus (, nm), mille juures soovid proovi(de) absorptsiooni mõõta. Selleks vajuta klahvile "GOTO WL", vali numbriklahvide abil vajalik väärtus ja selle sisestamiseks vajuta klahvile "ENTER". Ekraanil näed valitud lainepikkust. · Vii läbi seadme nullimine. Aseta mõlemasse küvetihoidjasse küvetid puhta lahustiga (destilleeritud vesi või muu lahusti), sule küvetikambri kaas ja vajuta klahvile "AUTO ZERO". Ekraanil näed Data: 0,000 ABS. · Asu uuritava(te) proovi(de) absorptsiooni (= optilise tiheduse) mõõtmisele. Aseta küvetihoidja esimesse positsiooni küvett uuritava lahusega, tagumisse positsiooni jäta küvett puhta lahustiga. Sule küvetikambri kaas. Ekraanil näed lainepikkust (nm), mille juures toimub mõõtmine ja lahuse
Kõigepealt nullistatakse viga küvetimaterjali suhtes ja mõõtes saame kohe võrdluse. Kahekanaline on kallim. Fotoelektrokolorimeetris ei kasutata monokromaatorit vaid polükromaatset valgusest eraldatakse kindel spektriosa filtre või värvilisi valgusdioodide abil. Kasutatakse ainult nähtavat spektriosa, st saab mõõta ainult värviliste lahuste opt.tihedust. Küveti materjal sõltub kasutatava valsude lainepikkusest. Nähtavas alas sobib klaasist küvetid, UV alas kvartsküvetid, kuna taaline klaas on UV-kiirguse jaoks läbipaistmatu. Enimlevinud läbimõõt on 10mm. Lambert-Beer'i seadus. Lahuse optiline tihedus on võrdelises sõltuvuses aine kontsentratsioonist lahuses. D või A (absorbance). Io proovile langenud kiirguse intensiivsus I proovi läbinud kiirguse intensiivsus Ehk siis mida rohkem läbis, seda vähem neeldus. Logaritmi kasutatakse mugavuse huvides. Kui proovi läbis täpselt sama palju, kui proovile langes
Oluline on seega, et maatriksi komponendid oleksid lenduvamad analüüsitava osa komponentidest. Sageli aitavad seda saavutada nn. maatriksmodifikaatorid. Modifikaatorid valitakse selle järgi, et nad kas suurendavad maatriksi lenduvust või vähendavad uuritava osa lenduvust. /26/ Grafiit-aatomabsorptsiooni puhul on segamine tunduvalt vähenenud seoses pürolüütiliselt kaetud küvettide kasutuselevõtuga. Sellised küvetid võimaldavad kasutada proovide mineraliseerimiseks hapete segusid. Analüüsides selliste grafiitküvettideta võis osa proovist lenduda ühel temperatuuril vastavalt nitraatidele, kuna teine osa proovist lendus teisel temperatuuril vastavalt kloriididele. Paljud kloriidid on küllaltki lenduvad ja võivad lenduda tuhastamise protsessis ning seega kaduma minna. /24/26/ Seoses grafiitküvetitüüpide arenguga, näiteks L'vov platvormküveti puhul, proov
Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 veelask (seal kuskil on ka sisse- ja väljalasu lüüsid) 60. Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulas? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Lahenduseks on sademevee kanalisatsioon: 1) lahtine (küvetid ja nõvad maaasulates) 2) kinnine (rennid, restkaevud, torustik linnades). Lahtine on odavam. Krundisiseselt saab kasutada ka imbkaevusid. 61. Milline on hooldamine, uuendamine ja rekonstrueerimise sisu ja erinevused? Maaparandussüsteemi hooldamine on taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine kraavi voolusängist ning hoiutööde tegemine maaparandussüsteemi maa-alal ja seal asuvatel veekaitserajatistel: · rohttaimede ja peenvõsa niitmine; · puittaimestiku raiumine;
pindadel (50ha 100 pealise piimakarja jaoks). See tingib juba täiuslikuma ja kallima süsteemi rajamist, mis meie oludes tasub end ära 6-8 aastaga IV Teema. Veega seotud infrastruktuur asulates 57)Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulates? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef. Lahenduseks on sademevee kanalisatsioon: 1) lahtine (küvetid ja nõvad maa-asulates) 2) kinnine (rennid, restkaevud, torustik linnades). Lahtine on odavam. Krundisiseselt saab kasutada ka imbkaevusid. 58)Joonestage hoone kuivenduse skeem, kui põhjaveetase asub enamus ajast ülalpool keldri põrandat (põhjendage) 59)Miks on vaja kuivendada asulaterritooriumi? Hooned või muud ehitised püütakse harilikult rajada piisava kandevõimega pinnastes ning põhjaveesügavusega aladel. See vähendab kulutusi, kergendab töötingimusi ja lihtsustab
annaabi.ee 
