Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või
· Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul.(keldritega hoonete puhul samuti) · Mida nim. Sokliks? Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks · Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi? - madalvundamendid - rajatakse külmumispiirist kõrgemale. Sellised vundamendid võivad olla külmakerkeohtlikud kui ei takistata maapinna külmumist nende all. Üldiselt sobivad madalvundamendid väikemajadele. - külmumispiirist sügavamale rajatud vundamendid kuna pinnas nende all ei külmu, siis pole ka külmakerkeid karta. - vaivundamendid · Süvavundamendi joonis. · Madalvundamendi joonis
.7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või
La=12000km (aasta läbisõit); Lp=35 km/p (päevas); hp=23-23,5 t/p (parkimine). Parkimis vajaduse vähendamine: ÜT; Aja limiterimine; tasuline; eriload; park and ride; park and walk; park and bike; kiss and ride; car pool. Planeerimisprojektis leitakse parkimiskohtade arv valemida: P = A*n (P - parkimiskohtade arv; A suletud brutopind; n parkimisnormatiiv). Külmumispiir: tavaliselt 1,4m. Vesi: Ø300 1,6m, Ø300-600 0,25d, Ø600 <0,5d; Kanalisatsioon: Ø500 0,3 m külmumispiirist üles, Ø>500 <0,5 m külmumispiirist üles. Vertikaalplaneerimine: H = i*L; i = h/l; l = h/i; h = i*l. Linna keskused: ülelinnaline, city, CBD, downtown A=1-3%; linnaosa; kohalik keskus. Näide: London City 10% korterid, 90% bürood, kauplused, teenindus, meelelahutus. Transport NY 90% ÜT. Maa hind; Funktsioonid: parkimine probleem; müra- heitgaasid; Kiiruspiirangud (Helsingis 90ndatel 5040 km/h; 2004 4030 km/h). Ameerika suurlinnas CBD 17% tänavad; 33% majad-haljastus; 50% P
Vundamendi soojustamise tehnoloogia Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada
vaivundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 15 Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub samuti naaberhoonete vundamentide rajamissügavusest (järgmine slaid). Siseseinte vundamendid võib rajada külmumispiirist kõrgemale, kui arvutustega on kontrollitud pinnase püsivust 8.1.13 Põrandad K.Kenk 16 8.1.13 Põrandad K.Kenk 17 Lintvundamendid rajatakse kivi, plokk ja suurpaneelhoonetele. Lintvundamentide põiklõige on kas ristkülikuline või astmeline. Kui astmed kõrgusega (h) 30...50 cm ja laiusega (b) 15...20 cm ning kui nurk (järgmine slaid) on kivivundamendil suurem kui 60o või betoonvundamendil suurem kui 45o, siis on
pind terrassi all. Samas parandab kiht esteetilist väljanägemist ja hoiab ära kanga liikumise. Geotekstiilist kangaga eraldatakse pinnas terrassi aluspinnasest ja selle tulemusena väheneb oht, et terrassi alla hakkavad kasvama taimed. Geotekstiili kanga võib paigaldada ka enne vundamendi rajamist. Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja terrassi pinnale langevat koormust (talvel lumi). Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapoole (1,2m). Selleks sobib kasutada ümarvormi (papist-, ventilatsiooni-, trenaažitoru) valatud betoonposte. Vundamendi peale ehitatakse terrassi karkass, kuhu peale kinnitatakse lauad. Vihmavee äravoolu soodustamiseks antakse terrassi karkassile õrn kalle, mis suunatakse hoonest väljapoole. Tulenevalt karkassi talade ristlõikest, tuleb arvestada ka nende kande ulatusega. Terrassilaua kinnitamiseks tuleb terrassi karkassi samm seada omakorda
Talveund magavad kõik meie kahepaiksed ja roomajad. Rohukonnad ja rohelised konnad lähevad talvituma veekogude põhjamutta või kivide vahele. Mõned rohukonnad talvituvad sobivate veekogude puudusel ka vanades salvkaevudes. Kui saarmas või mink leiab veekogu põhjast talvituvate konnade kogumi, hakkab ta seal nagu sahvris vajadust mööda toidu järel käima. Nii võib ta kevadeks hävitada terve kogumi. Roomajad ja teised kahepaiksed kaevuvad paksu kõdukihi alla või külmumispiirist sügavamale pinnasesse. Teinekord sobib ka näriliseurg või muu maa-alune tühemik. Rästikutel ja nastikutel on kombeks koguneda aastaid samadesse talvekorteritesse. Kevaditi hajuvad loomad sealt isegi kuni mitme kilomeetri kaugusele, sügisel pöördutakse taas samasse talvituskohta tagasi. Imetajatest magab talveund osa meie nahkhiiri need, kes lõunasse ei page. Nagu öeldud, taluvad neist külma kõige paremini põhja-nahkhiir ja pruun-suurkõrv. Nende
niiskus on alla 0,73W. Kui mulde kõrgus on normids nõutud vähimast kõrgustest vähemalt 1,5 korda suurem , on tegemist, sõltumata mudest asjaoludest, esimese paikonnaga 2 Niiske Pinnavee äravool pole ajuti tafatud, mille ühek tunnuseks on 0,003 lähedased maapinna loodulikud kalded. Esineb lühiajalist sügavamad ja pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuselembelised taimed, võib esineda isegi pindamise soostumise tunnusedid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8W on võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega tee külgnevate alade niiskumist
Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID Olemas on palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades kasutuskohta. Soojustus tuleks paigaldada vundamendi sokli osas väliskülgedele nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasildasid. Töid tuleks teha õiges järjekorras,
väga sageli raiskab ülemäära materjali ja tööjõudu. Vundamendi ehitamine on raske ja ebameeldiv, eriti savipinnase puhul, seotud mehhanismide hankimisega, murdega vihma- ja pinnasevee pärast, määriva betoonitööga. Seepärast väärib vundamendite ehitus hoolikat läbimõtlemist ja tööd ei tohi venima jääda. Kui vundament on valmis, on veerand ehitamise murest ja vaevast möödas. Suurte majade vundamente ei rajata orgaanilisele pinnasele (muld, turvas) ega külmumispiirist kõrgemale. Väikemajade puhul need reeglid ei kehti, sest koormused on väikesed ja pole mõtet teha tarbetut tööd vundamendi süvistamiseks. Palkidest talumajad ehitati väga madala vundamendiga- pandi lihtsalt kivi iga nurga alla ja sellest piisas. Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1] Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1)
konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.[2] 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid On olemas palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades vundamendi eripära ja kasutuskohta. 5 1.1.1 Styrofoam XPS Styrofoami soojustusplaadid valmistatakse ekstrudeeritudpolüstüreenist
Vaenlaseks on suurkiskjad. Poegadele aga saarmas, rebane, tuhkur, naarits, havid, kotkad. PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga. Talvitub maa sees külmumispiirist allpool. Talveuni septembrist aprillini. Vaenlaseks kärp ja kakud. LAGRITS (Eliomy quercinus) - napilt rotisuurune. Keha ja saba ülapool hallikaspruun, alapool valge järsu üleminekuga. Sabal on must-valge pintsel. Elupaigaks sega- ja okasmetsad. Kõige rohkem maapinnaga seotud unilane. Esikohal on loomne toit - putukad, ämblikud, teod, väikesed selgroogsed - sisalikud, hiired, linnupojad). Sööb ka puuseemneid, marju, puuvilju, õisi, koort
Möllpinnas Keskmiselt ja Mölline ja savine >1 <50 >0,25 >1,5 tugevalt külmatundlik kruus ja liiv Ühtlane peenliiv, terasid alla 0,1 mm <1 0 0 <1 üle 50% külmumissügavusest. Külmatundliku pinnase puhul peab vundamendi tald ulatuma külmumispiirist sügavamale. Külmatundliku peenliiva puhul ei ole vajalik külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääb sellest üle 1,5 m sügavamale. 4.3.4.1 Külmumissügavus Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojarežiim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal.
rajamissügavust. Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub samuti naaberhoonete vundamentide rajamissügavusest (joonis 2.9). Siseseinte vundamendid võib rajada külmumispiirist kõrgemale, kui arvutustega on kontrollitud pinnase püsivust. 11. Monoliitsed vundamendid. Monoliitsed lintvundamendid need on kohapeal valatavad või laotavad vundamendid. Materjaliks kasutatakse betooni, kivikbetooni (maaehituses) või paekivi. 17 paekivivundament looduskivimüürid
terasuurusega pinnased, milles kapillaartõusu kõrgus ja veejuhtivus on suhteliselt suured. Paljudest külmatundlikkuse hindamise kriteeriumitest on joonisel 4.4 esitatud Casagrande graafik ja Soome uurimustel (Friberg, Slunga 1989) põhinev lühendatud tabel 4.1. Pinnased, mis ei jäätabeli 4.1 piiridesse, vajavad eriuuringuid. Külmakindlas pinnases ei sõltu vundamendi süvis külmumissügavusest. Külmatundliku pinnase puhul peab vundamendi tald ulatuma külmumispiirist sügavamale. Külmatundliku peenliivapuhul ei ole vajalik külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääbsellest üle 1,5 m sügavamale. 37. Külmumissügevus loeng 4 lk 4 Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojareziim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. 38. Arhitektuursete ja tehnoloogiliste iseärasuste arvestamine
seda kergelt ei põhjusta. Kaablivedu kanalitorusse: * vedu vinsiga, inimene võib vahelt aidata. * vedu vintsiga, käsitsi abi paljudes kohtades. * kaabel asetatakse vahepunktides kaheksale, nii saab vedu alustada kuskil raja vahekohast. See võimaldab vedu paljudes eri kohtades ilma kaabbli katkestusteta. * veovaieri ja vintsi abil. * vedu vintsile peast ja vahepunkti vedu (kaablikassiga) kaabli ees lükatakse (ussi) või klaaskiudvarrast. (püsib torus) ja nad on külmumispiirist ülalpool. Nähtus on arvestatud 100mm torudes. Tavaliselt tekivad liikluskatkestused sammuti. Kui eeldused selleks nähtuseks on olemas saab selleks valmistuda, panes torusse (vorst-voolikuid). See on plastikvoolik, mis on kokku sulatatud, näiteks iga meetri tagant. Nii tekivad õhuosad. Rõhu kasvades surutakse need osad kokku ja kaabel mitte. Katsetes on leitud, et kaabel võib saada muljuda ka kogu toru samaaegsel jäätumisel. Erinevad kaablid peavad vastu sellele erinevalt
Drenaažitoru kõrgeim koht peab olema alati põranda alusest madalamal üle 40 cm ja madalamal kui vundamendi põhi. Eelnevalt tuleb vundamendi sügavus ja olukord (seotud kivid või mitte) selgitada lokaalse surfimise teel. Väikese vundamendi sügavuse ja sidumata kivide korral tuleb drenaaž rajada hoonest mõnevõrra eemale, et kaevamisel ei kahjustataks vundamenti. Drenaažitoru paigaldus või soojustus peab tagama, et torustik oleks külmumispiirist allpool. Drenaažitorustiku alla tihendatakse vähemalt kümne sentimeetri paksune ühtlase kaldega kruusa või killustiku alus. Hoonevälise drenaažitoru miinimumkalle on i = 0,5 % (viis millimeetrit kallet ühe meetri toru pikkuse kohta) ja hoonealuse torustiku miinimumkalle on i = 0,8 %. Drenaažitoru kaetakse pealt vähemalt kahekümne sentimeetri ja külgedelt vähemalt 102
annaabi.ee 
