1. Osakese ruumis paiknev koordinaat x; x, kus x - mõõtemääramatus. t, t. 2. Osakese impulss p=mv; p x*ph t*Eh Pauli keeluprintsiip Ühes mikroosakeste süsteemis ei saa olla kahte või enamat osakest, mille kvantarvus oleksid ühesugused. Kvantarvud, nende omavahelised seosed. Kui n=1, siis l=0 ja m=0. Kui n=2, siis l=1. Kui n=3, siis l=2. 1. Peakvantarv - n Määrab orbitaali kauguse tuumast. n=1; 2; 3... 2. Kõrvalkvantarv - l Määrab orbitaali kuju. l=0; 1; 2... (n-1) 3. Magnetkvantarv - m Seotud magnetiliste omadustega. m=0; ±1; ±2... ±l 4. Spinkvantarv - s Määrab ära magnetmomendi. s=+½; -½
metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; · peakvantarv, n määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 ... , (kihid: K, L, M, N ..); · orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju, l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 (orbitaalid: s, p, d, f ..); · magnetkvantarv, ml määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali orientatsiooni ruumis, ml = 0, ± 1, ± 2, ± 3 ..., ± l; 1s · spinnkvantarv, ms määrab elektroni magnetmomendi suuna, ms = ± ½ . 2s 2p
metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; • peakvantarv, n – määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 … ∞, (kihid: K, L, M, N ..); • orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju, l = 0, 1, 2, 3, …, n-1 (orbitaalid: s, p, d, f ..); • magnetkvantarv, ml – määrab orbitaalide arvu alanivool, iseloomustab orbitaali orientatsiooni ruumis, ml = 0, ± 1, ± 2, ± 3 …, ± l; 1s • spinnkvantarv, ms – määrab elektroni magnetmomendi suuna, ms = ± ½ . 2s 2p
energianivood. 13. Kirjutage Planck'i võrrand? = h kus, h - Plancki konstant = 6,63 . 10-34 J.sek. 14. Bohri mudel aatomi ehitusele? 15. Defineeri Heisenberg'i määramatuse printsiip? 16. Mis on peakvantarv ja selle lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud põhienergianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Peakvantarv n võib omada positiivseid väärtusi vahemikus 1 - 7. 17. Mis on kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Kõrvalkvantarv defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhinivoo piires ja seega ruumialad aatomis, kus elektroni leidmise tõenäosus on suurim, juhul kui antud energianivoo on täidetud. Kõrvalkvantarvu l lubatud väärtused on l = 0, 1, 2, 3,......, n-1 18. Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Magnetkvantarv määrab üksikute orbitaalide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Antud orbitaali
M Maa mass mr raske mass r kahe massi vaheline kaugus Kvantfüüsika elemendid E kvandi energia h Plancki konstant f kiirguse sagedus N teatud nurga alla hajunud alfaosakeste arv hajumisnurk 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus r laengutevaheline kaugus En aatomi lõppoleku energia Em aatomi algoleku energia m elektroni mass v elektroni kiirus r Bohri orbiidi raadius l kõrvalkvantarv n ja m peakvantarvud lainepikkus p liikumishulk lainefunktsioon t aeg U mõjuvate jõudude potentsiaal w tõenäosus I turmaliini kristallile langenud kiirguse intensiivsus nurk kiirguse polarisatsiooni ja turmaliini optilise telje vahel 10
eksisteerimise, keemilise Maal- hoiab sideme; elastsusjõud on Prootonid, neutronid Näited universumi koos selline jõud koos; tuum koos Radioaktiivsed kiirgused Fundamentaalosake- algosake, mis ei koosne millestki. (lepton elektron, neutriino, kvark, vaheosakesed (nt footon) Iseloomustavad: kvantarvud (peakvantarv kihid/kõrvalkvantarv- alakihid s ja p.../magnetkvantarv- orienteeritud ruumis x,y,z/spinnkvantarv- spinn), mass, värvilaeng Elementaarosake- koosneb teistest osakestest nt kvantidest. Iseloomustavad- veidrus, sarm, ilu(omad.mis näitavad mingit sorti käitumist erinevates vastastikmõjudes) Mateeria osakesed- leptonid ja kvargid. Mateeria koosneb 1. põlvkonna osakestest (u ja d kvarkidest ja elektronidest) Leptonid- (elektron, eletronneutriino...) osalevad nõrgas vastastikmõjus ja
11. Mis on ja potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk ja kus esinevad aatomis? Potentsiaalibarjäär on tõke, mille ületamiseks puudub kehal piisav energia. Potentsiaaliauk on olukord, kus keha on mitmest küljest piiratud potentsiaalibarjääridega. Potentsiaalibarjääriks on aatomis elektriväljad, elektron on potentsiaaliaugus, kui ta tiirleb täpselt orbiidil. 12. Iseloomusta kvantarve 1) Peakvantarv määrab elektroni kauguse tuumast ehk energiataseme. n 2) Kõrvalkvantarv ehk orbitaalkvandist määrab elektroni orbiidi kuju. l 3) Magnetkvantarv määrab elektroni orientatsiooni (liigub päri või vastupäeva); tugevas magnetväljas iseloomustab elektroni kaugust tuumas. m 4) Spin iseloomustab elektroni enda magnetomadusi. s Nende 4 kvantarvu abil iseloomustatakse elektroni paiknemist ja liikumist. Elektroni kaugust ja mis pidi ta orbiidil liigub. 13. Milline on tänapäevane arusaam elektronide paiknemisest aatomis?
Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgusest neeldub: I/Io=e ^(-alfa*l) 12.Mis on eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. Ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kuidas määrata kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? 2 1.Mis on materjal? Materjal on aine koos kõigi oma omaduste komplektiga. 2.Mis on kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni eneriga alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis. Lubatud väärtused on 1-(n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilises sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil.
mittemetallilist materjali siis osa valgust neeldub:I/Io=e^(-alfa*l) 12.Eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures 2.pilet 1.Materjal? on aine koos kõigi oma omaduste kompleksiga. 2.Kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis.Lubatud väärtused on l- (n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil.
joon. 2.8. Vaatleme natuke lähemalt R nende kvantarvude sisu. Peakvantarv Vastab n-le Bohri võrrandist. Annab elektroni lubatud põhienergianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Peakvantarv võib omada positiivseid väärtusi vahemikus 1 - 7 . Mida suurem on väärtus, seda kaugemal on antud elektronorbitaal tuumast ja seda suurem on üldjuhul tema energia. Kõrvalkvantarv Kõrvalkvantarv defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhinivoo piires ja seega ruumialad aatomis, kus elektroni leidmise tõenäosus on suurim, juhul kui antud energianivoo on täidetud. Kõrvalkvantarvu lubatud väärtused on = 0,1,2,3, ... , - 1 Tavaliselt kasutatakse alanivoode määramiseks tähti. 15 = 0 1 2 3 =
Kolme esimese kvantarvuga (n, l, ml) määratud ruumi (teineteise sisse) mahub kaks elektroni, mille spinnid seejuures on vastandlike suundadega. Kihiline elektronkate kujuneb elektronide lisandumisel elektronkattesse nii, et nende energia oleks minimaalne ja tõrjutusprintsiibi nõue oleks täidetud. Kihi numbriks (tuuma poolt lugedes) on 25 peakvantarv n, alakihi (orbitaali kuju) määrab kõrvalkvantarv l. Ühte elektronkihti saab kuuluda maksimaalselt 2n2 elektroni. Alakihtidest täitub enne see, millel summa n + l on väiksem. Kui n + l on võrdne, siis täitub enne see alakiht, millel n on väiksem (1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, ...) Aatomi orbitaalse impulsimomendiL= [L (L + 1)]1/2 määrab aatomi orbitaalkvantarv L, mille võima- likud väärtused kahe elektroni korral paiknevad l1+ l2 jal1 l2vahel. Suurema arvu elektronide korral
(personaalsesse ruumi) mahub ainult üks elektron. Kolme esimese kvantarvuga (n, l, ml) määratud ruumi (teineteise sisse) mahub kaks elektroni, mille spinnid seejuures on vastandlike suundadega. Kihiline elektronkate kujuneb elektronide lisandumisel elektronkattesse nii, et nende energia oleks minimaalne ja tõrjutusprintsiibi nõue oleks täidetud. Kihi numbriks (tuuma poolt lugedes) on peakvantarv n, alakihi (orbitaali kuju) määrab kõrvalkvantarv l. Ühte elektronkihti saab kuuluda maksimaalselt 2n2 elektroni. Alakihtidest täitub enne see, millel summa n + l on väiksem. Kui n + l on võrdne, siis täitub enne see alakiht, millel n on väiksem (1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, ...) Valikureeglid määravad aatomi kvantarvude muutumise siirdel. Nad väljendavad impulsi jäävuse seadust. Valikureeglid on: L = ± 1, J = ± 1, 0 v.a. 0 0, S = 0 (vähem range).
Orbitaal erineb kvantolekust kuna ta kirjeldab osakese eksitentsiks sobivat ruumipiirkonda, samas kui kvantolek kirjeldab reaalset osakest. Orbitaal võib olla ka tühi (st. ilma osakeseta) ning ühel orbitaalil võib asuda kaks vastasmär- gilise spinniga osakest. Tabel 1. kvantarv tähis väärtus selgitus peakvantarv n 0st suurem täisarv elektronkiht kõrvalkvantarv l 0 kuni (n-1) iga n Orbitaali tüüp (0=s,1=p, 2=d, 3=f,...) kohta magnetkvantarv m -l kuni +l iga l koh- Orbitaali suund ruumis ta spinn s -½ või +½ Elektroni pöörlemissuund Mida suuremaks lähevad n ja l, seda kõrgema energiaga orbitaaliga on tegu. Kui süsteemi ei pumbata
annaabi.ee 
