Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm Sademete hulk ületab aurumise Esineb "kuiva vihma" Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Kõrbes valitseb troopiline kliima Kairo Ööpäevane temperatuuri mm ºC
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva
· Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Mullad kõrbes · Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes · Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes
Kõrbed Kõrb Kõrb on ala, mis on äärmiselt vihmavaene ja aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust 30 laiuskraadidel. On olemas ka külma, liiva, soola, savi, klibu ja lössi-kõrbeid. Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks : Pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust. Kõrbestes on ka palju sukulente. Pilte taimedest Aaloe Kaktus Loomad Ka loomadele on kõrbes elutingimused äärmiselt ebasobivad.
Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Milline on kõrbe nägu? Kõrbele annab oma näo pinnakate ehk milline on pinnas. Luited ei ole tegelikult kõrbe kõige iseloomulikum tunnus, sest igas kõrbes ei olegi nii võimsaid luiteid kui me tavaliselt kõrbe puhul ette kujutame. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : liivakõrbed soolakõrbed klibukõrbed savikõrbed kivikõrbed lössikõrbed Iseloomustavaid suurusi: v kõrbekliima on väga kuiv (õhuniiskus äärmiselt madal);
Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega. Nii asubki Gobi kõrb mäestike vahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus. Gobi kõrb on maailmas suuruselt kolmas kõrb ja Aasias on gobi kõrb suurim. Kõrbeala lääne ida suunaline, pindala on umbes 2 milj. km2. Kõrbe pikkus on umbes 1500 km ja laiuseks 800 km. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused( kujunemise seaduspära ) Gobi kõrbes on, võrreldes teiste kõrbetega üsna külm kliima, harva võib ka esineda lund, mis tuule tõttu kohale kantud Siberi steppidest. Külmi kliimaolusid soodustab tema asukoht, ta asub kaugel Põhjas , kus kliima hoopis külmem. Pealegi asub Gobi kõrb merepinnast 900-1500 meetrit kõrgemal. Gobi kõrbes sajab kõrbe kohta täitsa piisaval, umbes 194 mm aastas ning enamus sellest sajab alla talvel. Tugevate tuulte tõttu on Gobi kõrbes väga suur teperatuuri kõikumine
Kõrbe loodeosa on kuulus oma dinasauruste fossiilide poolest. Gobi kõrb asub mandri sisealal. Gobi kõrb on tekkinud nagu ka teised kõrbed õhumasside liikumise tagajärjel. Gobi kõrb on külm kõrb. Sajab keskmiselt 50200mm/aastas ja Gobi kõrb on üle 900m merepinna. Gobi kõrbe kliima on väga ekstreemne, võivad tekkida väga suured erinevused termomeetril, mitte ainult aastaga, vaid isegi päevaga võib muutuda kõik. Gobi kõrbes talvel on külma erinevalt. Ulaanbaatoris on näiteks 26.5°C keskmine jaanuari kuu temeperatuur, Sivantses aga 16.5°C. Isegi lõuna Mongoolias on temperatuur läinud 32.8°C kraadini. Keskmine talve kõige külmem temperatuur on 40°C, kuid suvel on seevastu kuni +45°C. Amplituud võib olla siis kuni 85°C. Kuigi lõunapool jõuavad mitmed mussoonid Gobi kõrbele on ikkagi Gobit iseloomustatud kui ekstreemselt kuiva (eriti talvel) kõrbena
reljeefiga. Missugune kliima on seal välja kujunenud? Enamus sademetest langevad talveperioodil, sest Mojaves on mandriline kliima. Aasta sademetehulk on alla 100mm. On perioode, millal mitu aastat järjest ei saja üldse. Mojave territooriumil asub ka kuulus Mojave looduspark ja rahvuspark. Kõige madalam ja palavam koht on Surmaorg. Suvel on Mojave kõrbe temperatuur üle 49°C, madalates orgudes on kohati üle 54°C. Talvel sajab kõrbes lund. Lume tõttu mõnikordsuletaks isegi automagistraalid. Temperatuur talvel on ligikaudu 0°C. Üks kliimat kujundavaid tegureid on tuul. Kuna Las-Vegas asub kõrbe idas on tuul seal haruldane tegur, kuid läänes on see iga päev ja selle tugevus ületab nii mõnigi kord 80 km/h. Tugevad tuuled ja vähesed sademed on kulutanud kaljud teravateks ja on tekitanud maailma ilusaima reljeefi. Sellised kaljud tekidki erilise mikrokliima
Liibüa kõrb Koostanud: Kevin Morten Saidla 1. Liibüa kõrb asub Aafrika mandril Aafrika maailmajaos Liibüa riigis (joonis 1) (joonis 1) 2. Liibüa kõrbe suurus on 2000 ruutkilomeetrit ja kõrb ulatub Egiptuseni välja. 3. Liibüa kõrbes on vähe sademeid (maksimaalselt 250mm aastas) ja toimub suur temperatuuri kõikumine. Öösiti võib temp. langeda alla 0 kraadi samas aga päeval võib temp. tõusta kuni 50 kraadini, selle tõttu aurab palju ja on vähe sademeid. 4. Liibüa kõrb on tekkinud tänu niiskete õhumasside liikumist takistavate mägede tõttu. 5. Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb ,mis on kaetud jämeda kivimmaterjaliga ,mis on pärit kulunud mägedelt. (joonis 2)
põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela hoovuse tõttu kõigest 5-10mm aastas. Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus
Keskmine temperatuur suvel on 25 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm. Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad vajavad eksisteerimiseks vett,toitu ja kaitset. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Neil on suured kõrvad temperatuuri reguleerimiseks. Osad väiksemad loomad ei joo üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Taimed Namibi kõrbes on üle 600 taime liigi. Paljud neist on väga erilised,ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Kõige olulisem taim inimesele on datlipalmid.
niiskust ja ülejääk sajab maha vihma või lumena. Teisel pool mäetippu hakkab õhumass laskuma ja soojeneb. Nüüd suudaks ta hoida rohkem vett ja seob ümbritsevast keskkonnast juurde. Selle tagajärjel kuivab ümbruskond ja tekibki kõrb. Sarnased kõrbed tekivad mäeahelike "seljataha". Kõrb võib olla liivane, savine või kivine, seal võib esineda mägesid ja liikuvaid liivasid. Kõiki maakera kõrbeid ühendav tunnus on aga kuivus. Elu kõrbes on raske. Paljud kõrbeloomad on õise eluviisiga ning peavad energia säästmise nimel jahti vaid ööjaheduses. Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade
................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................................6 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jne. Kõrbe teema valisin , sest see tundus põnev ja kõrbetest oli palju kirjutada. Ma kirjutan oma referaadis ka kõrbeloomadest ,-taimedest ja temperatuuridest, mis on kõrbes . Kõrbetes on väga raske elusolenditel toime tulla, sest kõrbetes on kõikuvad temperatuurid, vähe vett ja muutuv maastik. 1. Kõrbetest üldiselt Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Kõrbed moodustavad umbes 23 % maismaast. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul(30-90 kraadi C), kõrge õhutemperatuur (kuni 60 kraadi C), päikeseline ilm (50-80 % päevadest), sademete vähesus
Kuidas ellu jääda kõrbes? Nagu teada valitseb kõrbes peamiselt kuivus ja kuumus ning temperatuuride amplituudid on väga kõrged. Kõrbes pole sugugi kerge elada ja eluolud ei ole just kiita. Vett on vähe, mullad on vähe viljakad ning kõikjal ümbritsevad erinevad ohud. Kõrbes olles võiks võimalusel teada selle kõrbe asukohta ja ümbrust, teada ellujäämis oskusi osata teha lõket erinevate materjalidega, tunda mürgiseid ja söödavaid taimi, osata teha erinevatest materjalidest endale peavarju, osata esmaabi anda (ka iseendale) ja ka võimalusel kanda kaarte kaasas. Kõrbetes tuleb igal juhul vett targasti ja kokkuhoidlikult kasutada. Juua võiks vett väikestes kogustes iga mingi teatud aja tagant. Võimalusel elada veekogude ääres ja varjulises kohas.
taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja
langevad oktoobri algusest kuni maini. Külma Benguela hoovuse tõttu esineb väga vähe sademeid. Sademeid langeb ebakorrapäraselt - kohati ei saja aastaid järjest, kuid sademete kogus võib olla ka mitmekordne. Aastane sademete hulk on ranniku lähedal umbes 15 mm, kuid idapoolse järsaku aladel 100 mm. Vahel sajab nn. kuiva vihma. See tähendab, et pilvedest langev vesi ei jõuagi maapinnale, sest muutub kõrge temperatuuri ja suure aurumise tõttu õhus uuesti veeauruks. Kuigi vihm on kõrbes haruldane, sajab see tavaliselt paduvihmana, millega kaasnevad tugev äike ja tulvavesi. Veevool, mis kannab endaga kaasas kivimiosakesi, uuristab kõrbepinnasesse laiu ja sügavaid jõeorge, mida nimetatakse kanjoniteks. Pärast vihma kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks. Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud
Kõrbe pindala on umbes 400 000 km2. Ligikaudu pool Atacama kõrbest paikneb Tsiilis (umbes 181 000km2). Kõrb moodustab Vaikese ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi ja kõrgus on kuni 4000m üle merepinna. Joonis 1. Atacama kõrbe asend 3. Kliimatingimused Kliima on kõrbetes väga kuiv, ning temperatuur päeval väga kõrge. Näiteks ei pruugi kümne aasta jooksul kordagi vihma sadada. Atacama kõrbes on tingitud see sellest, et Lõuna-Ameerika lääneküljest möödub külm Peruu hoovus ning tekitab sinna kõrgrõhuala. Atacama kõrb on üks kõige kuivem koht Maal. Mõningate andmete põhjal sajab seal mõndades kohtades ainult 1mm aastas, mõndades aga ei saja üldse. Seda läbib vaid Andidest alguse saav Loa jõgi, kuid ülejäänud Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. Ka kahe mäestiku vahel (Andide ja Tsiili rannikumäestiku)
tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse. Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav, kaevust, või allikast hakkab kasvama lopsakam taimestik. Sellist kohta kõrbes nimetetakse oaasiks. Kõrbe asend Maailma suurim liiva-, kivi- ja savikõrb, Sahara, asub Aafrika mandri põhjaosas, Aafrika maailmajaos.
Üldiseloomustus Poolkõrbed võtavad enda alla osa Põhja-Ameerikast (Suur nõgu, Mojave, Sonora, Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid:
2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal väga kõrge, talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Põhjuseks on Siberi steppide poolt tulevates külmades tuultes ning kaugus ekvaatorist. Gobi kõrbe tekkepõhjuseid on kolm. Esiteks ta asukoht, teiseks ajapikku mäestikest laialijaotus, kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel ning teda
3 Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust.On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised
Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Kliima tingimused Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Nino ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik
Simpsoni kõrb asub Austraalia mandril, 20-30 põhjalaiusel ja 130-140 idapikkusel. Simpsoni kõrb on põhiliselt liivakõrb, leidub ka takõrri. Kõrb ei le koguage ühesugune muutusi on märgata oea iga saja kilomeetri tagant. Punasel liival kasvavad üksikud puud, poolpõõsad. Liivaluidete vahelt paistavad ka kuivanud soola järved. Suurim soolajärv Simpsoni kõrbes on Eyre soolajärv. Kõrbete põhiloomad keda näha võib on näiteks kaamel, dingo,känguru,bilby ja reptiles. Kasvatavad kariloomad on veised, lambad ja kaamlid. Austraaliasse on peaaegu kõik liigid sisse toodud igalt poolt välis riikidest. Seal toimus aga paljunemine nii kiiresti et tekkis pidevalt uusi liike. Seega on Austraalia väga liigirikas. Põhilised loomad on kukkurloomad nagu näiteks känguru ja bilby. Samuti võib kõrbes ringi jooksmas näha emusid.
kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust eraldab mäestikku kohati lavamaa. Araabia kõrbes on palju orge. Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk valdavalt 1...5 mm). Kõige kuumema kuu (juuli) keskmine temperatuur 42.5 °C LOOMALIIGID Kaamel- suudavad säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit
põllumaa.Praegu valitseb seal pidev kõrgrõhuilm palju päikest ,sademeid peaaegu pole Kus asub suurem kõrb Sahara on maailma suurim kõrb.Selle pindala on 9 miljoni ruut km ,mis katab kolmandiku Aafrika mandrist olles peaaegu sama suur kui Euroopa.Tüüpiline liivakõrb moodustab viiendiku.Peale mäestike,kivi- ja liivakõrbete leidub Saharas ka soolakõrbi.Seal laiusid kunagi mered ja järved,mis on ammmu arurstunud,üksnes sool on järele jäänud. Ilmastik kõrbes Päikese käes muutub liiv kuni 80 kraadini,õhutemperatuur varjus ulatub 50kraadini. Vatamata sellele on öösel külm,võib esineda hommikul isegi härmatis.Temperatuur langeb öösel alla nulli.Kui vahel hakkabki vihma sadama-siis vihmapiisad auristuvad juba õhus ja taimedeni see ei jõua..Kõrbes sajab väga harva ,teinekordisegi paari aasta tagant.Vähene vesi aurustub juba voolamise ajal või imbub kõrbe pinnasesse.Tähtsam kõrbejõgi on niilus,mis on 6670 km pikk
rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus. Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne-Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu jalami lähedal sajab suviti mõnevõrra vihma, Oranje jõe lähedal sajab väikeses koguses vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem
Kõrbeloomade, taimede kohastumised eluks kõrbes Kõrbetes ja poolkõrbetes levivad kuivad ja kuumad õhumassid. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ja sademeid langed harva. Sellise kliimaga on loomadel ja taimedel kindlasti vaja erikohastumusi. Neid neil ka on. Kõrbetes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on enamasti väikesed ning sisaldavad eeterlikke õlisid, et loomad neid ei sööks. Samuti on neil lehed viltjad, et vähendada vee aurumist. Neil on väga sügavale ja kaugele harunenud sügav juurestik, et vett kätte saada. Osadel taimedel on ka võime endale põuaperioodiks kehasse
Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. -Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. -Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. -Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbes on palju taimi näiteks: Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad
Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve
Sahara kõrb Sahara kõrbest · Pindala üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas. · Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. · Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima
Atacama kõrbe asend) 2. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest
puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal tõuseb 80 kraadini, osades piirkondades ka 90 kraadini. Öösiti aga jahtub järsult, kiirates soojuse atmosfääri tagasi, sest pole pilvi, mis hoiaksid soojuse maapinnal. Selle põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes
Räägin sellest mitut erinevat tüüpi kõrbeid on maailmas ja kus kohas asuvad suurimad kõrbed . Kõrbetaimedest toon välja palju erinevaid liike ja kasvukohti ja muud tarka infot . 2 Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km².
Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes). Naftat toodavad 664 000 barrelit päevas. Gaasi toodavad 47,5 miljardit m³ päevas. Metallurgia Fosfaadid Rauamaak Kuld selle kaevandamine on kiirelt kasvav tööstusharu. Hiiglaslikud puutumatud kullareservid Ida kõrbes (eriti Sukari mägedes). Masinatööstus Masina-ja metallitööstuse keskused on Kairo ja tema
rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad ja suur soolataluvus. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda Hispaaniasse vedamisega. Atacamas on palju vanu kaevandusi ,sest kõrbest on leitud väärtuslikke mineraale. Atacama on ideaalne astronoomiliste vaatluste jaoks,sest kuivuse tõttu puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge
viigipuud) ning maa on kaetud suuremalt osalt rohuga. Lõunas, aga ümbrus kuiveneb ja kõrb muutub mitu korda tühjemaks ja seal esineb vähem puid, enam ei kasva kõikjal rohi, vaid suurel osal kõrbest kasvab põõsastik. Seal kus on kõige põuasemad paigad, kasvavad ainult pikkade juurtega ja jämedate vartega taimed. Mõndades kohtades esineb ka palmisalusid, kuid ainult seal kuhu loomad on jätnud maha palmiseemneid sisaldavaid väljaheiteid. Kalahari kõrbes on paljud taimed kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeloomad ja elanikud on sellest teadlikud ja kaevavad neid mugulaid põua ajal. Tänu igaaastastele vihmavalingutele muutub Kalahari ilme ning see muudab loomade elu. Angola kiltmaalt voolav vesi põhjustab põhja pool paikneval Okavango jõel üleujutusi, mis tekitab soise delta, mis täitub kiiresti kaladega, kes langevad lindude saagiks. Kõrbes toimuvad muutused põhjustavad toidu otsingul loomadele (pühvlid,
Sahara). Nende asuala hõlmab Araabia poolsaare, Süüria, Jordaania lõunaosa, Iraagi, Palestiina ja Põhja-Aafrika. RAHVAARV Kui 1974. aasta rahvaloenduse ajal moodustasid beduiinid Saudi Araabia elanikkonnast 27%, siis 1991. aastaks oli nende osakaal langenud 10 protsendini. Beduiinide koguarvu on 2006. aastal hinnatud 4,2 miljonile. Teistel andmetel on neid alla miljoni ja nende arv väheneb. KEELED Beduiinid on elanud kõrbes vähemalt 45 tuhat aastat. Alguses rääkisid nad kõik ligilähedaselt sama keelt. 4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Samal sajandil rändasid nad Araabia poolsaarelt Negevi kõrbesse. 11. sajandil tungisid nad Põhja- Aafrika kõrbetesse, alistades sealsed berberid. Ühtlasi on beduiinidel suur osa berberite ja Lähis-Ida rahvastiku islamiseerimises. USUNDID
Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8. Kirjelda üht kõrbetaime või looma( näiteks oma referaadi põhjal). 9. Miks ei ole kõrbes pilvi?
Taimed kaotud vahakihiga, mis vähendab aurumist ja peegeldab päikesekiirgust Lihakad varred sisaldavad vett, mida taimed kasutavad kõige kuivemal ajal Juurestik on laiuv või sügavale ulatuv LOOMASTIK Loomad peavad võitlema ellujäämise nimel tugeva kuumuse, põletava päikese ja veepuuduse pärast Vähe suuri imetajaid, palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke, sest neil on kerge kõrbes hakkama saada Kahepaikseid ja linnud elavad tavaliselt poolkõrbetes LOOMADE KOHASTUMUSED Mõned loomad ei joo kunagi, nad saavad vajaliku vee seemneid süües Paljud veedavd suurema aja päevast maa all, kuumast päikesest eemal LOOMAD Kaamelid: inimestele tähtsad, annavad toitu (piima, liha), katet. On vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks Kaksküürkaamel e
· Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Kaamel on tuntuim kõrbeloom, kes kodustati juba umbes 2000 aastat tagasi. Ta väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom
KÕRB Kõrb on ala, kus aastane sademetehulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus
.......................................3 Sahara kõrb......................................................................................................................................3 Atacama kõrb...................................................................................................................................4 Kõrbetes leidub ka oaase.................................................................................................................5 Inimeste tegevusalad kõrbes............................................................................................................5 Kõrbestumine...................................................................................................................................6 Kuidas saab kõrbestumist aeglustada või peatada?.........................................................................7 Sahel...............................................................................................................
Kõrbetaimed ja loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb
väga vähest taimestikku. Levinud on väärarusaam, et kõrbed on liivased. Nad võivad olla ka kaljused. Mõned kõrbed on kehvade rohumaadega, kuid täiesti elutud on üksnes Antarktika jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase
Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist mingile paigale
Kaamel Referaat VII kl 2009 Kaamel, ladina keeles Camelus on perekond mõhnjalalisi. Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet
kogunevad kirmena maapinnale (nt Suur nõgu PõhjaAmeerikas) Soolade rohkus pinnased takistab tavalistel taimedel vee vastuvõtmist Soolalembestel taimedel on lihakad lehed või varred ja nad kasvavad aeglaselt Taimedest on tavalisemad must saksauul, raagpõõsad, maltsalised Soolakõrbed Soolakõrbed ehk solontsakid on laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Solontsakkide välisilme on erinev ja sõltub nende sooldumise astmest ja iseloomust. Ühtedel juhtudel kujutab solontsaki pind ühtlast soolakoorikut, mis eraldub selgelt kõrbe üldisest foonist oma valge värvuse ja omapärase taimestikuga; teistel juhtudel pole soolad maapinnal nähtaval ja tulevad esile ainult läbilõikel pärast selle kuivamist.
Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km².
(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi. Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki. Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb. Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr.
annaabi.ee 
