............................................................................................6 1.1.2 Eudyptes..............................................................................................................6 1.1.2.1 Kaljupingviin................................................................................................... 6 1.1.3 Eudyptula............................................................................................................7 1.1.3.1 Kääbuspingviin................................................................................................ 7 1.1.4 Megadyptes.........................................................................................................7 1.1.4.1 Erakpingviin.....................................................................................................7 1.1.5 Pygoscelis........................................................................................................... 8 1.1.5
Pingviinlased Toomas Rüütel Kes nad on? Lennuvõimetud veelinnud Elavad enamjaolt Antarktikas 6 perekonda 17(20) liiki 2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha
veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine
(nt. kängurulased, kukkurrmutlased, vombatlased, kukkurhiirlased) elavad ainult Austraalias. · Pärisimetajatest on Austraalias vaid inimese poolt sisse toodud liigid (küülik, taasmetsistunud koer dingo, mõned nahkhiired ja hiirlased. Linnustikus on ülekaalus papagoilised (sh. kakaduulased ja kogu maailmas lemmiklinnuna peetav viirpapagoi). Austraalia lõunarannikul ja saartel pesitseb kääbuspingviin. Roomajate fauna on maailma liigi- ja isendirohkeimaid, eriti palju on mürknastiklasi (sh. surmavalt mürgised pruunmaod ja taipen) ja sisalikulisi. Maa kaguosas elab maailma suurim, kuni 3 m pikkune vihmaussiline Megascolex. 6. Rahvastik Regiooni rahvastik on segu melaneeslastest, polüneeslastest, mikroneeslastest ning erinevatest aasia rahvastest. Füüsilised tunnused, sealhulgas nahavärvus ja kehatüübid varieeruvad. Austraalia põlisrahvad on tänapäeval vähemuses.
annaabi.ee 
