juhtimiseks lisada lisalülitusi. Mikrokontrollerite jõudlus ja suurus on oluliselt väiksem personaalarvutite omast, kuid nende kahe otstarbed erinevad samaväärselt mikrokontrollereid kasutatakse lokaalseks juhtimiseks , kus kompaktsus on ülima tähtsusega ning jõudlust vajatakse ainult üksikute kindlate protsesside juhtimiseks. Mikrokontrollereid leiab kõikjalt pesumasinatest, kohvimasinatest, külmkappidest, autodest, televiisoritest jne. Protsessori käsustik on protsessori ja programmeerija ühine keel. Teisisõnu võimaldab programmeerijal protsessorile ülesandeid anda. Programmi kontrolleri põhimällu laadimiseks tuleb esmalt luua ühendus arvuti ja mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara, mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner. Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1
Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just selle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab. Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks mälupesad. Sinna paigutatakse arvud enne nendega tehete tegemist (liitmine, korrutamine) ja seal samas asuvad ka tulemused
mootori pooluspaarid ühendatud.
.. o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... o käskude täitmistsükkel juhtseadmes: käsuregister, käsuloendaja (PC), aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused John von Neumann (1903 - 1957) - mällu salvestatud programmi idee. Annab võimaluse programme genereerida (programm on andmete eriliik)
mõjus vene IT-inimestele üsna šokeerivalt (mõned küll hakkasid naerma). Mis oli projekti nimeks? Slackel Linux 41. 1995. aasta filmi "Hackers" (peaosades Angelina Jolie ja Jonny Lee Miller) seltskond koosneb üldiselt väljamõeldud tegelastest. Üks neist aga kannab sama nime ühe ka päriselu häkkerikultuuris tuntud kodanikuga. Kes? 42. 1993. aastal loodi omalaadne pisike programmeerimiskeel, mille Linuxi kompilaator võtab enda alla vaid 171 baiti ja mille kogu käsustik koosneb kaheksast ühemärgilisest käsust. Mis keel see on? Brainfuck Boonusküsimus: selles viktoriinis oli 42 küsimust. Milline märgiline tähendus on sel numbril võrgukultuuris (see on pärit ühest ulmejutust)? 42 on vastus kõige tähtsamale küsimusele elus, universumis ja kõigele.
Selles töös tutvustan veel ICMP struktuuri, sõnumitüüpe, veateateid, ICMP versioone ja turvalisuse riske. Referaadi eesmärk on võimalikult palju informatsiooni teada saada ICMP kohta ja et mille jaoks see üldse vajalik on. 2 1. Kasutusvaldkond Interneti kontrollsõnumiprotokoll (inglise keeles Internet control message protocol ehk ICMP) on käsustik, mille abil võrguseadmed vahetavad oleku- ja veainformatsiooni. ICMP on internetiprotokolli (IP) lahutamatu osa ja kõik IP-d kasutavad seadmed peavad suutma tõlgendada ICMP sõnumeid. Interneti kontrollsõnumiprotokoll kuulub interneti protokollikomplekti (tuntud ka kui TCP/IP) ja asetub OSI mudeli võrgukihti. 3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse
Defineerima kaasprotsessori roll Kirjeldama protsessori omadusi. 1.3.1 Protsessori arhitektuur Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil. Et protsessor saaks töötada peavad tal minimaalselt olema sisemised andmeregistrid ja juhtregistrid, töötlemisplokk, juhtplokk ja käsustik, mida protsessor tunneb ja mis võimaldab talle käske anda.Protsessori tööd sünkroniseerib väline taktsignaal. Selle signaali järgi toimub käskude lugemine protsessorisse ja nende täitmine. Taksignaali sagedus määrab ära protsessori töö kiiruse aga see ei ole ainus parameeter protsessori jõudluse hindamiseks. Joo Esimestel 8-bitistel protsessoritel oli nis 1-14. Protsessori arhitektuur
uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide liidese kaudu, kasutades atapi protokolli. 8. bait- arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi
ühe võrdluspinge valimist mõnest muunduri sisendist. CPU Arhitektuur Välkmälu, EEPROM ja SRAM on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. Programmimälu Programmi käsustik paikneb muutumatus välkmälus. Kuigi tegemist on 8-bitiste mikrokontrolleritega, on iga käsk üks või kaks 16-bitist andmesõna. Programmimälu suurus on üldjuhul ära märgitud ka nimetuses (näiteks ATmega64x seerial on 64 kB välkmälu, ning ATmega32x seerial 32 kB). AVRi kiipidel pole tuge toetamaks programmi paiknemist välisel mälul, ehk kogu töötav kood peab paiknema sisemisel välkmälul. Ainsaks erandiks sellele on AT94 FPSLIC AVR/FPGA kiibid. Sisemine andmemälu
täpse tulemuse nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. - TEM piltide kalibreerimisel kasutataksespetsiaalseid difraktsioonivõrede söerepliike, näiteks sammuga 430 nm, suuremate suurenduste jaoks ka monokristallide aatomtasandite vahelisi kauguseid, näiteks Au (200) korral d= 2,04 Å. Kujutise analüüsi programmil on kalibreerimise käsustik sees. Algul mõõdetakse kalibreerimisjoonise peal mingi ühikpikkus, edasi töödeldakse uuritavaid objekte. 7. Mis on hallskaala? (GOOGLEST) Hallskaalas oleva pildi iga punkti kirjeldatakse heledusest-tumedusest lähtudes, vahemikus nullist kahesaja viiekümne viieni. Seejuures tähendab 0 musta ja 255 valget ning kõik vahepealsed numbrid erinevaid halltoone. 8. Mis on stereoloogia? - teadmised ruumist, meetodite kogum, mis võimaldab uurida kolmemõõtmelist ruumi, kui reaalselt on
Võrkude töökindluse, info läbilaskevõime ja mis eriti tähtis, turvalisuse oluline tõstmine; Pilvstruktuuride uurimine ja pilvtöötluse evitamine Esindajaid: praegu tootmises olevad erinevate klasside arvutid 3. Arhitektuuri, mikroarhitektuuri ja seadmestuse mõisted. Arvuti arhitektuur on määratletud arvuti käsustiku ja talitlusmudeli kaudu ning iseloomustab seda, mida süsteem teeb. Arvuti arhitektuur = Käsustik + Arvuti struktuur Arvutiarhitektuuri klassikaline määratlus: Struktuur – viis kuidas arvuti komponendid on omavahel seotud. Seadmestus on (loogika)struktuur, mis määrab konkreetsel juhul selle, kuidas arhitektuuriga määratud süsteem toimib. Realisatsioon on füüsiline struktuur, mis esindab konkreetset reaalset seadet (näit. protsessorkiip, mälukiip, arvuti tervikuna). Mikroarhitektuur – kirjeldab arvutiarhitektuuri ja selle iseärasusi konkreetses
Kas me disainisime millal Tegelik aeg on reaalsetes numbrites Väiksem Arhitektuursel tasemel süsteemi õieti. ülesanne Ti on valmis täitmiseks ning seesama Kaks standardit, mida kasutatakse: Spetsiaalne käsustik, andmeosa ja registrite Specsüsteemitase, kõrgtaseRTL, jne... ülesanne Ti International atomic time TAI struktuur, mis Simuleerimine, emuleerimine, ... peab olema täidetud. (french: temps atomic internationale) vastaksid valitud arhitektuurile, eesmärgiga Verifitseerimine
2.1.2. Arvuti põhiplokkid ja siinid 63 2.1.3. Töötsüklid 65 2.2. Mikroprotsessori tööpõhimõte 67 2.2.1. Protsessori ehitus 67 2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3. Ajadiagrammid 71 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud 72 2.2.5. Protsessori käsustik 75 2.2.6. Adresseerimine 77 2.2.7. Pinumälu 79 2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4
Lugmise/kirjutamise aeg on 3 korda kiirem. Puudub müra sest pole liikuvaid osi. Vastupidavus löökidele hinnanguliselt 8 korda parem. Energiatarve oluliselt väiksem. Vibratsiooni ei ole. Töökindlam, keskmine tõrkevaba aeg 3 korda pikem. Magnetväli ei mõjuta välkmälu. Soojust eraldub vähem. Väiksem kaal. Puudused: Kallim, gigabaidi hind on üle 10 korra suurem,. Maksimaalne mälumaht on väiksem, kantavates arvutites kuni 256GB aga kõvakettal kuni 1Tb. Käsustik: Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha. Lisaks võib sisalduda info operandide leidmise ning tulemuse salvestamise kohta. Operandi ja tulemuse asukoha leidmiseks on rida eri meetodeid mida nimetatakse adresseerimisviisideks. Käskude pikkus on oluline mälu kasutamise effektiivsuse jaoks. 3 aadressiga arvuti – Käsu juurde kuulub 3 pikka aadressi.
Kuigi ei operatsioonisüsteem oleks kohe nii populaarne kui Microsofti MS-DOS või Windows tooteid, Windows NT oleks lõppkokkuvõttes palju edukam kui OS / 2. 9 Microsoft palgatud rühm arendajate Digital Equipment Corporation eesotsas Dave Cutler ehitada Windows NT ja paljud kujunduse kajastada varasemate detsember kogemus Cutler's VMS ja RSX-11 . Operatsioonisüsteemi oli mõeldud töötama mitu käsustik arhitektuuri ja mitmekordne riistvaraplatvormide igas arhitektuuri. Platvorm sõltuvused on suures osas varjatud ülejäänud süsteemi kernel mode moodul nimega HAL (Hardware Abstraction Layer). Windows NT's kernel mode koodi edasi eristab "kernel", mille peamine eesmärk on rakendada töötleja ja arhitektuur sõltuvate funktsioonide ja "täidesaatev". See oli mõeldud muundatud microkernel , nagu Windows NT kernel ei vasta kõikidele kriteeriumitele puhas microkernel
RISC (Reduced/Regular Instruction Set Computing) ideoloogia aluseks võimalikult lihtne ja läbinähtav käsusüsteem (instruction set) ja võib kõik käsud täita otse riistvaras ühe taktiga. Suvapöördusmällu pöördutakse vaid LOAD & STROE tüüpi käskudega, st vaid andmete salvestamiseks/laadimiseks. Hoidutakse mälu lokatsioonide kasutamisest operandidena, kuna mälu poole pöördumine on aeglane. Omadused: lihtsam käsustik, vähem käske, kindla pikkusega käsud, keeruline kompileerija, ainult laadi/salvesta käsud pääsevad mälule ligi, vähe adresseerimisviise. CISC (Complex Instruction Set Computing) käsuformaat on erinev selle poolest, et käsud on oluliselt pikemad. Tihti pole f-ni realisatsioon üles ehitatud paljudest väikestest käskudest, vaid iga tegevuse jaoks on eraldi käsk
andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1). Uues (0,13 mikronit) tehnoloogias toodetud Celeron protsessor sisaldab kaks korda
erinevatest tegevustest transaktsioone kasutades töövooge. Windows CardSpace tarkvarakomponent, mis hoiustab turvaliselt kasutaja digitaalseid identiteetiteete ning pakub ühtset liidest identiteedi valimiseks erivatele transaktsioonidele nagu nt veebilehele sisselogimine. Versiooniga 3.5 lisandus LINQ Language INtegrated Query, mis pakub ühtset päringute kirjutamise liidest erinevat tüüpi andmeallikatele. Päringute loomise käsustik on integreeritud keele sisse, sellest tulenevalt kaasnevad .NET 3.5ga ka uued versioonid keeltest C# ja VB.NET. Esialgu on koos raamistikuga kaasas LINQ teenusepakkujad päringute tegemiseks objektidest, XMList ja SQL Serverist. Lisainfot .NET raamistiku erinevate versioonide kohta leiate aadressilt http://en.wikipedia.org/wiki/.net_framework#versions/ C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle
annaabi.ee 
