Luuümbris moodustab uusi luurakke. Luukude uueneb kogu elu. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama. Luu kasvab kokku ka siis, kui tema murdnud otsad on nihkunud, sellepärast on oluline, et art paneks luu õigesse asendisse kipsiga. Luuümbrises on palju veresooni ja närve. Nende vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega. Luuümbrise all asub luukude plinkollus (tihe ja tugev). Ja sellest seespool paikneb luukude käsnollus (vähendab luude kaalu, tunduvalt pehmem, käsnollus paikneb luuüdi ümber). Luukude läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned. Veri varustab luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained. Osa luid on seest õõnsad, see teeb luu kergemaks. Tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. Toruluude otstes on õõnsuse asemel käsnollus, mille arvukad tühimikud vähendavad samuti luude kaalu. Luude keskosas on luuüdi, mis on pehme kude
SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/kollakas, sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris
1 Luud katab pealt õhuke luuümbris ehk periost , mis ühendab teda ümbritsevate kudedega .Luuümbris moodustab uusi luurakke , mille arvelt kasvavad luud jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega . Luuümbrises on palju veresooni ja närve , osa neist tungib luupinna avade kaudu luukoe sisse . Luuümbrise all asub plinkollus , sellest seespool pehme käsnjas luukude käsnollus Luukude läbivad kanalid milles kulgevad veresooned. Veri varustav luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained . Osa luid on seest õõnsad näit: jäsemete pikad toruluud . Toruluude otsas on õõnsuse asemel käsnollus . Enamiku luude keskosas on luuüdi .Puusaluudes ,selgroolülides , roietes , toruluude käsnolluses on punane luuüdi , toruluude õõnsuses , aga kollane luuüdi . Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik
Luu Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. Kõige olulisemad orgaanilised ained luudes on valgud ja rasvad. Mineraalained sisaldavad luudes kõige rohkem kaltsiumi-, fosfori ja magneesiumiühendeid. Inimese vananedes luude koostis muutub: luudes suureneb mineraalainete sisaldus ja luude elastsus väheneb. Luuümbris->plinkollus->käsnollus->luuüdi Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Luud katab pealt õhuke luuümbris. Luu sees on luuüdi. Noortel on punast luuüdi e. vereloomeelundit rohkem kui vanadel. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga e. toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist
c) karvade abil- Kui külm, siis karvad püsti. Soe siis naha ligi. 8. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi võimaldab inimestel liikuda annab kehale kuju luudes tekivad vererakud (punased) rasvainete varupaik (kollane luuüdi) mineraalide varjupaik 9. Luu joonis, selle osad ja nende ülesanded Käsnollus- vähendab luu kaalu Plinkollus- annab tugevuse Veresooned- kannavad toitaineid ringi Bioloogia kordamismaterjal kontrolltööks 15.okt Tuuli Varik Närv- kannab infot edasi Luuüdi- vererakude moodustamine Luuümbris- moodutab uusi luurakke kaitseb luud 10. Inimese luud! 11. Lihaste üldised ülesanded: aitavad keha liigutada annavad kehale kuju aitavad siseelundeid kaitsta
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded:
-õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüdi rasvade talletamine LUUÜMBRIS -katab luud -moodustab uusi luurakke -ühendab luid ümbritsevate kudedega -sisaldab palju veresooni ja närve KOLJU Kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid, seede- ja hingamiselundite alguosa
Osteoporoos luude hõrenemine. Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus tihe ja tugev luukurde, mis asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded:
Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad Kolju luud: os temporale, os occipitalis, os parietale Müosiini peal on ATPaasne aktiivsus Vereloomega seotud terminid: punane luuüdi, hematopoees, käsnollus Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm
Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Luude liigid Pikad luud (näiteks õlavarre-, küünarvarre-, reie ja sääreluud) on keskosas seest õõnsad ning seetõttu nimetatakse neid ka toruluudeks. Toruluude keskel ei ole tavaliselt luukude, vaid on luuüdiõõs
osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ja on lihastele kinntuskohaks. Samuti moodustavad luud ruume mis on siseelundite kui ka närvisüsteemi kaitsemiseks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda
( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. o Katab luud o Moodustab uusi luurakke o Ühendab luid ümbritsevate kudedega o Siseldab palju veresooni ja närve Plinkollus - Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus · Käsnjas plinkollusest pehmem luukude. · Asub plinkollusest seespool. · Käsnolluses asub luuüdi. Luuüdi · Punane - vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse( toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes ) · Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks.
...tugevus.., orgaanilised ained ......elastsus.. . Et luud oleks terved ja tugevad vajab keha: · ...kaltsiumi.... · ...D- vitamiini.. · ...füüsilist koormust..... 9. Luu ehitus ja osade ülesanded (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega, kirjuta igale luu osale tema ülesanne: 1. käsnollus - kergemaks 2. plinkollus - tugevust 3. veresooned - toidab 4. luuüdi punane toodab vererakke, kollane talletab varuained 5. närv - ühendab 6. luuümbris loob uusi luurakke 10. Luustiku ülesanded. a) toestada b) lihaste kinnitus c) kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi d) võimaldab liikuda 11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed.......
luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud) ja lameluude (ajukolju luude) seesmises osas ning ka pikkluude (reieluu) otstes. Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses ülesehituses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.2 Luustiku ülesanded · Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid · Liigutuste telje moodustamine · Elutähtsate organite kaitse (süda, aju, kopsud)
Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3
sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mis on võimelised resorbeerima luud. Aeglaselt luu pinnal liikudes lahustavad ja resorbeerivad osteoklastid luu põhiainet - paiknevad Howshipi (erosiooni) lakuunideks Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) · Plinkollus (substantia compacta) pikkade luude diafüüsis ja lamedate luude väliskihis. Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist · Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade luude mõlemas otsas, lühikestes luudes (käsnluud) ja lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal · Volkmanni e. perforeerivad kanalid · Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid). · Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates
Luu välimine kiht on sidekoeline luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Täiskasvanul peatub luude jämenemine. Luukude aga uueneb kogu elu, vanad rakud lagunevad ja asenduvad luuümbrises toodetud uutega. Luuümbrise abil paranevad ka luukahjustused. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus, sellest seespool pehmem käsnjas luukude-käsnollus. Toruluude keskel on õõs, mida täidab luuüdi. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi toodab uusi vererakke, kollane luuüdi on toitainete (rasvade) varu. Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödi...
Selle tulemusena ei saa organism piisavalt kaltsiumit. 16. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade lude otsas kõhrest kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jaguneemise tõttu kasvab luu pikemaks. Lastel asendub kõhrkude luukoega, toimub luustumine. Luud kasvavad 20nda eluaastani. 17. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumsoolad ja vitamin D. 18. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus. Sellest seespool paikneb pehmem käsnjas luukude- käsnollus. 19. Osa luid on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks ning tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. 20. Punane luuüdi on verelooneelund, kollane on rasvade tagavara. Kollane luuüdi on pehme kude, kuid punane mitte. 21. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja see võimaldab meil luid liigutada. 22. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid, on lihastele kinnituskohaks, võimaldab inimestel liikuda, kaitsevad nii
ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum
kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum
Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. -Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude.
mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus muudab lülid survele ja raskusele vastupidavaks. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla. 1. Lülikaarest moodustuv seljaaju kanal kaitseb selles paiknevat seljaaju. 2.Lülikehast lähtub kolm luulist jätket - vasem ja parem ristijätke ja ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel
Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega Luuümbrise abil paranevad ka luukahjustused Click icon to add picture Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast tihket ühtlast moodustist Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on toitainete, eriti rasvade varupaik Click icon to add picture Pikad luud on keskosas Laiad lamedad luud on pind Lühikesed luud on seest õõnsad, nimetatakse lihaste kinnitumiseks või nad ebakorrapärase toruluudeks moodustavad mahuteid kujuga
Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik. (vt. Pilt 3) 10. Jooniselt nimetada luu osad luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus lisada nende ülesanded. 1) Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara. 2) Luuümbris- uute luurakkude tootmine, luude muundumine jämedamaks. 3) Käsnollus- luu sees asuv kanal, mida mööda kulgevad veresooned, vähendab luumassi. 4) Plinkollus- tihe ja tugev luukude, mida mööda kulgevad veresooned, annab kõvaduse. 11. Kuidas saaks inimene ise vältida luuhõrenemisega seotud probleeme. Miks on selle haiguse puhul enamasti tegemist vanemate inimeste haigusega (võimalik graafiline kujutamine), kuidas seda haigust saaks vältida.
C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses?
( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses?
reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu
reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu
Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded:
· lihaste kinnituskoht · kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi · võimaldab liikuda · luudevahelised ühendused liikuvad liiges b) a) keraliiges b) plokkliiges a) c) silinderliiges c) LUUDE EHITUS: · katab õhuke luuümbris · luuümbrise all asub tugev plinkollus · seespool pehmem käsnollus · luukude läbivad kanalid, milles kulgevad veresooned · luuüdi enamiku luude keskosas; pehme kude 2. INIMESE LIHASKOND. LIHASTE TÖÖ · liigutavad kehaosi · aitavad kehatemperatuuri säilitada · annavad kehale kuju VÖÖTLIHASED: · skeletilihased · talitus allub inimese tahtele · kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired
- Sisemised Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi Fibrilllamellid Tsementlamellid · Värvumise järgi polariseeritud valguses: Isotroopsed (I) lamellid Anisotroopsed (A) lamellid a) Kompaktaine e. plinkollus (substantia compacta) Pikkade luude diafüüsis, lamedate luude väliskihis. Lamellaarne ehitus, koosneb Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa) Pikkade luude epifüüsis ja diafüüsis kompaktaine all, lühikestes luudes, lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude Esineb loote skeletina, kõõluste ja ligamentide kinnituskohtades, koljuluude õmblustes ja alveolaarluu. Puudub lamellaarne ehitus, koosneb jämedatest kollageensete kiudude kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude
M. triceps brachii. Pikk pea algab abaluu pealt Keskmine (mediaalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt mediaalselt Külgmine (lateraalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt lateraaselt. Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine. 47. Kuidas nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Millega on täidetud toruluu osad? Millega on luu kaetud liigespindadel? a) Sisekiht käsnollus (spongiosa) Pindmiskiht plinkollus (kompakta) b) Punase ja kollase üdiga. c) Liigesekõhrega. II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa 12 lüli -; nimme osa 5 lüli; ristluu 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosa,
Lühiluudel on kõik mõõtmed peaaegu võrdsed. Need luud esinevad peamiselt seal, kus liikumine ja surve levivad rohketele väiksematele luustikuosadele. Lühiluudeks on näiteks lülisamba lülid ja randmeluud. Lameluud on õhukesed ja laiad. Lameluud ümbritsevad mõningaid õõsi (koljuõõs) või kujutavad endast ulatuslikumat pinda, millele kinnitub rohkelt lihaseid (abaluu). Oma struktuurilt jaguneb luu plinkolluseks ja käsnolluseks. Plinkollus on tihe, kompaktne ja kõva. Käsnollus seevastu koosneb õhukestest plaadikestest ja põrgakestest, mis üksteisega lõikuvad ning mille vahele jäävad luuüdiga täidetud ruumid. Lameluudes asetseb plinkollus kahe pindmise plaadina ning nende vahele jääb käsnollus. Lühiluude ja toruluude epifüüsid on ehitatud käsnollusest, plinkollus asetseb õhukese kihina vaid nende pindadel. Toruluude diafüüsid seevastu koosnevad peaaegu ainult plinkollusest.
Pärisnahk on tihe veresoontevõrgustik ja ärrituste vastuvõtmiseks retseptorid. Pärisnaha all on naha aluskoda, mis koosneb peamiselt rasvkoest ja mis kaitseb põrutuste ja mahajahtumise eest. 23.2.teab luude koostist ja ehitust ning luustiku ülesandeid Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest on luudes nii mineraalained (erinevad soolad) kui ka orgaanilisi ühendeid (valgud ja rasvad). Luu pindmise osa moodustab tugev plinkollus, selle all paikneb pehme käsnollus. Pealt katab luud luuümbris, mis toodab uusi luurakke. Lisanduvate rakkude ja rakuvaheaine arvel muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. Luude külge kinnituvad lihased, millega osalevad liigutuste sooritamises. Luustik toestab keha annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. 23.3.teab luude paiknemist luustikus Inimesel on üle 200 luu. · Kolju- *ajukolju *näokolju
· siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel Luude tüübid: · pikad e toruluud laiemad otsad epifüüsid keskel toru diafüüs epi- ja diafüüsi vahel metafüüs · lühikesed luud · lamedad luud · segaluud Luuüdi e medulla täidab kõik õõnsused luus
saa neid kanaleid kokku seada . Verejooksu tõkestamine ei ole seega luumurru korral võimalik! NB! Närvide ja veresoonte rohkus luuümbrises põhjustab täiskasvanutele luumurru korral koos luuümbriskoe rebenemisega tugevat valu, mis tihti tuleneb luuümbrise jäämisest purunenud luuosade vahele. Enamasti aitab, kui rakendada siin tõmbejõudu pikisuunas. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi (näiteks puusaluudes, lülisambalülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi.) Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Epifüüs – (siin) toruluu liigesepoolne osa Diafüüs – toruluu keskosa Luukudet uuendatakse kogu eluaja vältel
annaabi.ee 
