Ave Kiiber Toidukäitlejale esitatavad nõuded: 1. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. 2. Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toiu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3
9. Tunnustamine IKäsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi 9. F või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erineva toitumisvajadusega inimestele ning on valmistatud eritehnoloogiat kasutades, tavatoidust erineva koostisega. 10.Toidu sertifitseerimine J Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle 10. K käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõusid selle tagamiseks 11.Enesekontroll KMenetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel 11. J korraldab kolmas sõltumata osapool, et tõestada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse toidu nõuetele vastavust.
Toiduseadus Toit peab olema kvaliteetne ja ohutu EÜ 852/2004 EÜ 853/2004 EÜ 178/2002 Ülesanne on saada nõutekohane, ohutu toit. Tarbjakaitseamet, veterinaat- ja toiduamet, maksuamet Käitleja õigused : · Kui käitleja ei nõustu järelvalve ametniku otsusega võib ta esitada vaide, selle järelvalveastuse peadirekotrile. Käitleja kohustused: · käitleja vastutab käidledava toidu ja käitlemise nõuetele kohasuse eest · käilteja peab järgima toidupakendil või saatepakendil olevaid säilitamisnõudeid · Käitelja ei tohi vastu võtta käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mitte vastavat toitu · Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse · Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid
Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed Puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrjenõuded . Nõuded ettevõttes kasutavate veele Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuded .Käitleja enesekontroll .Riiklik järelvalve ja järelvalve käigus võetud proove analüüsivad laborid .Enesekontrolli kohustusega on tihedalt seotud ka toiduseaduse üks põhialuseid käitleja ainuvastutus oma tegevuse eest. Seadus sätestab, et käitleja vastutab nii enda poolt valmistatava toidu kui selle käitlemise nõuetekohasuse eest ning on kohustatud kasutama kõiki võimalusi nõuetekohususe tagamiseks.
järelevalvet (vähemalt 1 kord kvartalis) kalakäitlemisettevõtetes, vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud inspekteerimisplaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et tegemist on õiguserikkumisega. Järelevalveametnik planeerib inspekteerimise ja proovide võtmise sagedused, lähtudes õigusaktides sätestatud ja Veterinaar- ja Toiduameti poolt kehtestatud dokumentide nõuetest. Tulenevalt Toiduseaduse paragrahvi 9 lõikest 6 peab käitleja tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja muudest ümberkorraldustest ning käitlemise peatamisest või lõpetamisest teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate. Ümberkorralduste tegemise ajal on käitlemine keelatud ning käitlemist võib pärast ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult järelevalveametniku loal. Kalatöötlemis ettevõtte enesekontrolli nõuded:
47. Kiirestiriknevat toitu peab säilitama temperatuuril, mille on määranud valmistaja või pakendaja. Ettenähtud temperatuurist kõrvale kalduda on lubatud väga lühiajaliselt toidutoorme või toidu käitlemisest tuleneva vajaduse tõttu, rangelt arvestades toidu ohutust. 48. Jahutatuna serveeritav või hoitav toit jahutatakse kohe pärast viimast töötlemist temperatuurini, kus mikroorganismid oluliselt ei paljune ega tekita ohtu inimese tervisele. 49. Käitleja peab välja töötama ja rakendama piisavad meetmed kahjuritõrjeks. 50. Ohtlikku või mittesöödavat ainet peab hoidma asjakohase tähistusega ja kindlalt suletavas konteineris või anumas ning ruumis, kus ei käidelda toitu Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme ja toidu ning nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ja rakendama abinõud nõuete täitmiseks. Rakendatavad abinõud vormistatakse kirjalikult ja need moodustavad enesekontrollisüsteemi.
Uurimuse käigus tehtud küsitlus näitas, et Pärnus on noorte vaba aja veetmise võimalused vähesed ja ühekülgsed. Noorte reaktsioon internetikohvikule oli väga positiivne. Idee oli meeltmööda ka lapsevanematele, keda küsitlesin. Leidus inimesi, kes suhtusid avalikesse internetipunktidesse eelarvamusega ja keda selline koht jätab ükskõikseks. Selgus, et hubasemas kohas e-maile lugeda ja sõpradega suhelda on parem ja vastuvõetavam. Lisa 1 Toiduseadus § 22. Käitleja kohustused käitlemisel (1) Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. (2) Käitleja peab järgima toidutoorme ja toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidutoorme tootja, esmane töötleja, toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel
näitajatele ● Ei tohi kasutada saastunut toorainet ● Peab tagama et koduloomade ja kahjurite sissepääs oleks välditud ● Pakend ja pakendiümbris ei tohi põhjustada saastumist Eramus tootmise tingimused ● Toiduohutus peab olema tagatud kogu toiduahela ulatuses alates esmatootmisest kuni kauba üleandmiseni tarbijale ● Toitu tuleb hoida temperatuuril, mis kõige paremini sobib tema omaduste säilitamiseks ● Toidu käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasustning rakendama abinõusid selle tagamiseks. Eramus tootmise tingimused ● Turustada tohib ainult ohutut toitu; ohutuks ei saa pidada toitu, mis on inimese tervisele kahjulik ja inimtoiduks kõlbmatu ● Toit ja iga aine, mis on ette nähtud toidu koostisse lisamiseks peab olema jälgitav igal etapil ● kauba kohta peab toidu käitleja arvestust sh näitab ära kellelt mingi
Kütuseakstiis AnnaBugajova Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli Tahkekütuseid kütusesarnast toodet ja biokütust. Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus kütuste tarbimisse lubamisel teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel Aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk sõltub: tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul
29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast
(5) Väetisepartii on sama nimetuse, koostise ja samade omadustega ning samadel tingimustel toodetud väetisekogus, mida peab olema võimalik tuvastada ja teistest väetisepartiidest eristada, et tagada väetisepartii jälgitavus. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (6) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 27 tähenduses on Põllumajandusamet. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 3. Väetise käitlemine ja käitleja (1) Väetise käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine. (2) Väetise käitleja võib olla juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 4. Väetise tootmine (1) Väetise tootmine käesoleva seaduse tähenduses on väetise valmistamine või töötlemine.
TOIDUHÜGIEEN 1) Millele peab vastama turuleviidav toit? a) Peab vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. b) Peab vastama tarbijate nõuetele. c) Peab vastama õigele temperatuurile. d) Ei pea mitte millelegi vastama. 2) Kes peab koostama ettevõtte toiduhügieenikoolituse kava? a) Töötaja b) Riik c) Käitleja d) Valla- või linnavalitsus 3) Hügieen tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,hygieinos", mis tähendab.. a) Higi b) Tervislikku, tervistavat c) Toitu d) Puhtust 4) Mis on toiduhügieen? (3 õiget) a) Toiduainete saastumise ärahoidmine. b) Mikroorganismide paljunemise ärahoidmine. c) Mikroorganismide hävitamine. d) Harjaga pestud puuviljad. 5) Puhastamise mõiste tähendab..
...... 5......et rääkida ühte keelt ametkondadega...... 6......et tagada klientide rahulolu...... 7-astmeline põhimudel 1......ohuteguri leidine ja selle suuruse hindamine...... 2......kriitiliste punktide määramine...... 3...tingimuste ja näitude piiride varieeruvus... 4......kriitiliste punktide jälgimine....... 5......tulemuste dokumenteerimine....... 6......vajalike paranduste sisseviimine..... 7......enesekontrolli tegevuse hindamine....... TOITU KÄITLEVA TÖÖTAJA VASTUTUS Käitleja peab kontrollima toidutoorme, toidu ja nende käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõud selle tagamiseks 12 Rakendatavad abinõud vormistatakse alati...kirjalikult..... ja need moodustavad ...enesekontrolli plaani... Käitleja määrab kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid ehk kriitilised kontrollpunktid (...1. kauba vastu võtmine; 2
mahepõllumajandusliku ja mittemahepõllumajandusliku saaduse ja toote segiajamist ning tagada nende eristatavus. Riiklik, Kasvatatud produktide märgistus Euroopaliidu Garantiimärk, mahemärl mahepõllumajan dusliku toidu eristamiseks Märgistus · Tootja ja käitleja kasutatav märgistus peab sisaldama ettevõtte üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse nime või koodi. Järelevalveasutuse koodi kehtestab põllumajandusminister . Üleminekuaeg · Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat. Seemne ja taime paljundusmaterjal
- kapsapea 26. Kuidas satub toidusse saasteaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 27. Kuidas satub toidusse lisaaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 28. Kes peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava? - töötaja ise - käitleja - toiduhügieeni koolitaja 29. Millistest osadest koosneb toiduhügieenikoolituse kava? - koolituse sagedus ja maht - koolituse sagedus, maht ja osavõtjad - koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord 30. Mis moodustab enesekontrollisüsteemi? - enesekontrollikoolituse kava ja kirjalik enesekontrolliplaan - kirjalik enesekontrolliplaan - enesekontroll ja kirjalik enesekontrolliplaan
[…] 6. Kui ohtlik toit on sama tooteklassi või -liigi toidust koosneva partii või kaubasaadetise osa, siis eeldatakse, et kogu selle partii või kaubasaadetise toit on samuti ohtlik, välja arvatud juhul, kui üksikasjaliku hindamise järel puuduvad tõendid selle kohta, et ülejäänud osa toidupartiist või -saadetisest on ohtlik. Toiduseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. […] 10 (5) Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. § 22
Siin on lesson9.c . Lesson 10: vilkuv LED - Katkestused ja arvestid Nagu seeria sadamates, kulus natuke õppimine andmelehe mõista, kuidas teha taimerid töö. Suur osa s oli tingitud ühest valesti seatud veidi - see on koostatud ja ei tee seda, mida ma arvasin, et ta peaks tegema. Nagu selgub, on lihtne blinky valgus oli lihtsam aru saada, kui PWM. Selles näites ma kasutan TIMER0_OVERFLOW katkestada otsustada, mida teha, kui taimer üle ajama kas lülitab LED või mitte. Katkestada käitleja peab olema kirjutatud hoolikalt, kui nad juhivad sageli, s nad ei lõika enam kasulik töötlemise ajal. Seadistamine katkestada käitleja on mõned märgatavad õhuli 14 juhised proloog ja epiloog - enne põhiteksti handler täidetakse. Lisaks kuna rida C võib tõlkida 10 juhendamine on väga lihtne kirjutada katkestada käitleja, mis võtab palju aega. Sõltuvalt pikkusest käit ja sagedus katkestab, siis võib otsa virna ruumi ja crash. Näiteks tõlkija invokation alla kuuluvad lipud
ÄÄTMESEADUS id: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier SEADUSE REGULEERIMISALA Käesolevseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest KARISTUSED Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot Jäätmete käitlemine registreerimistõendita - rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 3200 eurot Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 ...
· Tööandja tagab töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Tööhügieeni üldreeglid · Puhastamise sagedus ja intensiivsus · Puhastusvahendi koostis lähtuvalt materjalist, pinnast · Isikukaitsevahendid · Tööriided, kaitseriided · Isiklik hügieen · Tervisekontroll · Tervisetõend · Korrapärane ja õige jäätmekäitlus Enesekontroll · Käitleja on kohustatud kontrollima toote/protsessi/toimingu nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll). · Rakendama abinõud enesekontrolli tagamiseks. · Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. · Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi. · Käitleja peab määrama kindlaks ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid,
Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja
(1) Alkoholiregistrisse kantud viina tootenäidis, mis on esitatud alkoholiregistri volitatud töötlejale vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktile 1, võetakse alkoholiregistri volitatud töötleja poolt säilitamiseks alkoholiregistris. § 131. Registrikande ajaline kehtivus (1) Alkoholiregistrisse tehtud registrikanne kehtib viis aastat. 4. jagu Alkoholi ringluse dokumenteerimine § 17. Tootjapoolse partii tähistuse arvestus (1) Alkoholi käitleja peab pidama arvestust tema toodetava või Eestisse toimetatava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi. (2) Veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta. § 20. Arveldamine alkoholi käitlemisel
Kahjurite hävitamine - kemikaalidega - lõksudega Insektide tõrje: - mehhaanilised vahendid - elektrilised kärbsepüüdjad - keemilised vahendid Toidujäätmete hoidmine * Toidujäätmeid ja muid jäätmeid ei tohi koguda * Eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid kindlasti tööpäeva lõpus * Hoitakse kaanega nõudes * Jäätmenõu peab olema korras, suletava kaanega, kergesti puhastatav, vajadusel desinfitseeritav * Jäätmepanipaigad peavad olema puhtad ja kaitstud * Käitleja peab korraldama kogumise, hoidmise, eemaldamise ja väljaveo. Nõuded hoonetele, seadmetele ja töövahenditele * Ettevõtte territoorium, hooned ja ruumid peavad olema puhtad ja heas seisukorras * Ettevõttes peab olema pesemise ja puhastamise võimalused. Piisavalt kätepesukohti ja hgieenilisi kätekuivatusvahendeid ning vajadusel desinfitseerimisaineid. * Hügieeni nõuete tagamise võimalused * Õige ventilatsioon * Õige valgustus
1. Missugune õigusakt „räägib“ tehislike lõhna- ja maitseainetest? Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määrus nr 292 2. Mis on abiaine ja missuguseid nõudeid abiainele esitatakse? Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine. Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. (Toiduseadus § 18) 3. Otsige Riigiteatajast õigusakte, kus kirjeldatakse toidu säilitamisnõudeid ja kirjutage kaua tohib säilitada erinevaid torte ja biskviite ? Tortide säilitamisaeg on 6-72 h külmkapis, täielik nimekiri põllumajandusministri määruses. 4. Mis on toidu tehniline kirjeldus? Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi ...
· Tervisekaitseinspektsioon · Veterinaar- ja Toiduamet o Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon 19. Mis on uuendtoit? · toit, mida ei ole varem toodetud · geneetiliselt muundatud toit · uudse retsepti alusel toodetud toit 20. Mis on eritoit? · lemmikloomatoit · imiku- ja väikelapsetoit · geneetiliselt muundatud toit 21. Mis on toidulisand? · garneering · lisaained · toitained tavatoidu täiendamiseks 22. Mis ei ole sertifitseerimine? · tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi · tõendada käideldava toidu vastavust nõuetele · oma toodete tootmise vastavusse viimine Euroopa Liidu direktiividega 23. Kui tihti peavad toiduga kokku puutuva ettevõtte töötajad läbima toiduhügieenikoolituse? · kord 2 aasta jooksul · kord 3 aasta jooksul · vastavalt vajadusele 24. Toidukäitlemisettevõtte töötaja, kes toitu vahetult ei käitle (nt. sekretär): · ei pea teadma ega järgima toiduhügieeninõudeid
Eesti olmejäätmetes moodustavad ohtlikud jäätmed alla 1%.. Slaid10 Kuhu lähevad ohtlikud jäätmed? Jäätmekäitlus jaamad PILT eestis 2011. Aasta seisuga olid omavalitsused rajanud umbes 60 jäätmejaama. SLAID11 Pilt Narva jäätmejaamast SLAID12 Käitlemine? Mis saab jäätmetega pärast kogumist? Jäätmeseaduse alusel hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine viimaste kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist või kõrvaldamist. SLAID13 Reeglina viib käitleja jäätmed kas otse lõppkäitlusesse, milleks on taaskasutamine või kõrvaldamine, või töötleb ja pakendab neid oma territooriumil. Taaskasutamise puhul saadakse osa jäätmetest materjali või energiat, kõrvaldamise korral jäätmed maetakse maha või põletatakse. Toksiliste ainete vähendamiseks jäätmetes on võimaluseks ohtlike jäätmete eraldi kogumine ja taaskasutamine, mis on üks jäätmekäitluse süsteemi osa põletamise kõrval ning mida
tõmbekapid, laminaarkapid, ventilatsioon AKREDITEERIMINE Akrediteerimine on laborile/asutusele vajalik klientide veenmiseks oma usaldatavuses ja/või riigilt volituste taotlemiseks õigusaktidega reguleeritud sfääris tegutsemiseks. Akrediteering ei kahanda vähimalgi määral labori/asutuse vastutust oma igapäevase töö tulemuste eest. TOIDULABORID Seadusandlikult aluseks TOIDUSEADUS Sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks Enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimise korral rakendatakse asjakohast kvaliteedisüsteemi LABORISEADMED Tõmbkapp Laminaarkapp Autoklaav Inkubaator Homogenisaator Automaatpipett pH meeter Refraktomeeter Luminomeeter Veedestilaator Vesivann Kaalud PROOVIDE VÕTMINE JA JÄRELKONTROLL
Kehtesta tegevused juhuks, kui külmikuid pestakse/puhastatakse nt millistesse külmikutesse toit selleks ajaks paigutatakse. Kajasta kõiki eelnimetatud tegevusi eeltingimuste programmi külmaahela katkematuse peatükis. 6 1.6 Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulum...
Kehtesta tegevused juhuks, kui külmik on katki (köögitehnikat hooldava firma/isiku kontaktandmed), ning kuhu toit seniks paigutatakse. Kehtesta tegevused juhuks, kui külmikuid pestakse/puhastatakse nt millistesse külmikutesse toit selleks ajaks paigutatakse. Kajasta kõiki eelnimetatud tegevusi eeltingimuste programmi külmaahela katkematuse peatükis. 7 1.6 Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja
Tööruumi planeerimine Krunt, territooriumi valik (kehtib ka toiduseadus) Ehitamisel tuleb omada ehitusluba. Või siis valmis ehitise kasutamisel on vaja kasutusluba.Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima. Ehitusettevõtja on kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2)tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3)säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiiv...
ettevõtted ohutuse tagamiseks nägema. See eluvaldkond on väga tihedalt reguleeritud. Tegelikult on nõutavad dokumendid alles väike osa kõigist nõudmistest, mida ohtlikule ettevõttele esitatakse. Ohtlikud ettevõtted on arusaadavatelt põhjustel kõrgendatud tähelepanu all. 2.1 Teabeleht 6 Kemikaalide sisu teadmiseks on nõutav teabeleht. Nii saab olla kindel, et kemikaalidega käiakse ringi ohutult. Ohtliku kemikaali käitleja teabeleht sisaldab järgmisi andmeid: 1. Käitaja nimi, aadress, kontaktandmed, registrikood või isikukood, olemasolu korral ettevõtte veebiaadress; 2. käitise aadress, kontaktandmed ja geograafilised koordinaadid 3. ohutuse eest vastutava isiku nimi, amet ja kontaktandmed 4. käideldava ohtliku kemikaali või ohtlikku kemikaali sisaldava toote nimetus ja rahvusvaheliselt tunnustatud kood ja ÜRO number,
Second level Third level Fourth level Fifth level Jäätmete käitlemine Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende : kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Mis saab ohtlikest jäätmetest pärast nende kogumist? Lihtsamal juhul veab käitleja need kas otse lõppkäitlusesse (taaskasutamine või kõrvaldamine) või töötleb ja pakendab neid oma territooriumil. Taaskasutamise korral kasutatakse osa jäätmetest nt materjalina või energia saamiseks, kõrvaldamise all mõeldakse nt matmist või põletamist ilma energiakasutuseta. Ohtlike jäätmete lõppkäitlusviise on mitu: Termiline töötlus Füüsikaliskeemilised töötlusvõtted Paigutamine eriladestuspaikadesse Mõju keskkonnale?
näitav märge, nagu “kohvimasin”, “veinipudel”, “supilusikas” või peekrit-kahvlit’ kujutav eristusmärk; eelnev teave ei ole kohustuslik esemete korral, mis on oma omaduste poolest üheselt ettenähtud kokkupuutumiseks toiduga; 2) vajaduse korral ohutu ja asjakohase kasutamise erijuhised; 14. 3) materjalide ja esemete turule viimise eest vastutava, ühenduses asutatud tootja, käitleja või müüja nimi/ärinimi ning kummalgi juhul aadress või registreeritud asukoht; 4) küllaldane märgistus või identifitseering, mis tagab materjali jälgitavuse; 5) aktiivsete materjalide ja esemete puhul teave nende lubatud kasutusotstarbe või otstarvete kohta ning muu asjakohane teave, (nt aktiivsest koostisosast eritunud ainete nimi ja kogus, et toidukäitlejad, kes kasutavad neid materjale ja esemeid, saaksid täita kõiki teisi asjakohaseid ühenduse sätteid või nende
Ohtlike jäätmete käitlemine Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete käitluse teenustöö tegemiseks nõutakse peale jäätmeloa ka Keskkonnaministeeriumi antavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi Mis saab ohtlikest jäätmetest pärast nende kogumist? Lihtsamal juhul veab käitleja need kas otse lõppkäitlusesse (taaskasutamine või kõrvaldamine) või töötleb ja pakendab neid oma territooriumil. Kogumisele ja eeltöötlusele järgneb lõppkäitlus, s.o taaskasutamine või kõrvaldamine. Taaskasutamise korral kasutatakse osa jäätmetest nt materjalina või energia saamiseks, kõrvaldamise all mõeldakse nt matmist või põletamist ilma energiakasutuseta. Ohtlike jäätmete kogumiskeskused Eestis
paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19. Tubakatoote võõrandamine täite- või pankrotimenetluses (1) Kohtutäitur või pankrotihaldur võib arestitud või pankrotivara hulka kuuluva nõuetekohase tubakatoote võõrandada vastavalt täite- või pankrotimenetluses isikule, kellel on tubakatoote hulgi- või jaemüügi õigus. § 25. Spondeerimispiirang ja sponsorteated (2) Juhul kui spondeerijaks on tubakatoodete käitleja, võib spondeerimisega seoses avalikustada andmeid sponsori isiku või tema antud materiaalse toetuse kohta. (3) Tubakatoote käitleja võib spondeerimisega seoses avalikustada kaubamärki viisil, mis ei viita tubakatootele või selle tarbimisele. Tubakaseaduses kuulub valikudiskretsiooni hulka näiteks: § 39. Tubakatoote käitlemise korra rikkumine (1) Maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases
jahutatakse/külmutatakse või taaskuumutatakse ja serveeritakse. TOIDUKÄITLEMINE (Food Handling) Ükskõik milline tööoperatsioon toidu ettevalmistamisel, töötlemisel, kuumtöötlemisel, jahutamisel, külmutamisel, pakendamisel, säilitamisel, veol, jaotamisel ja serveerimisel. TOIDUKÄITLEJA (Food Handler) Isik, kes puutub kokku toiduga ükskõik, millise tööoperatsiooni käigus toidu ettevalmistamisel. ENESEKONTROLL- käitleja teostatav kontroll oma tegevuse üle, et tagada kliendile ohutu toit ja kehtestatud nõuete täitmine. Enesekontrolliplaan- dokumentide kogum, et tagada kontroll toiduohutuse seisukohalt oluliste ohtude üle. OHT- mistahes bioloogiline, keemiline võijhr füüsikaline tegur, mis võib põhjustada toidu muutumise inimesele ohtlikuks. Ennetavad abinõud- tegevused, mida võib kasutada toitu ohustavate tegurite vältimiseks, kõrvaldamiseks või nende tegurite viimiseks vastuvõetava tasemeni.
kasuta ohtralt vett 5. ära paku/kasuta ergutusvahendeid (k.a. sigaretid) 6. hoia alles kemikaali juhend 222 Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks. 3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1. käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile 2
pikem kogemus ohtlike jäätmete käitlemises. Eeskuju on võtnud Eesti Taanilt ning kogumiskeskuste süsteemi peamine rajaja ja kujundaja just Taani firma Chemcontrol. Ohtlike jäätmete käitlemine hõlmab jäätmete kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlust, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Eestis on kogumine heal tasemel ning väga hästi arenenud. Edukaks on osutunud ka nõuetekohane pakendamine jäätmetekitaja juures. Peale jäätmete kogumist kõigepealt veab käitleja jäätmed lõppkäitlusesse ning seejärel töötleb ja pakendab need oma territooriumil. Eeltööle järgneb lõppkäitlus, s. o taaskasutamine või kõrvaldamine. Lõppkäitluseks on neli eri viisi. Esimene neist on termiline töötlus, mis tähendab, et ohtlikud jäätmed põletatakse kas energia saamise või hävitamise eesmärgil. Teine võimalus on füüsikalis- keemiline ltöötlusvõtted. See tähendab, et jäätmed või nende komponendid neutraliseeritakse ja
vastavust nõuetele. Toiduohutuse ja järelevalve planeerimise ja koordineerimisega tegeleb toiduosakond.- käitlemisettevõtete liigid, toidugrupid, toiduliigid, uuringute liigid. VTA teavitamise ja tunnustamise kohustus. Tarbijakaitseamet- teabe esitamise nõuete täitmise kontroll ja teabe õigsusele vastavus. Maksu- ja tolliamet- teatud juhul mitteloomse toiduga kaasasolevate dokumentide kontroll piiripunktides. Enesekontrollikohustus- (Toidu käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõusid selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid tuleb kirjeldada enesekontrolliplaanis) toidukäitlejal toiduohutuse tagamiseks. Enesekontrollisüsteem= enesekontroll+enesekontrolliplaan Määrata toiduohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, KKP-d, neid kotrollida ja registreerida. Võimalus jälgida materjali või eseme liikumist läbi kõigi tootmise ja turustamise etappide.
OLE struktureeritud ladustamine oja, kui fail on üles ehitatud ladustamiseks dokument . Kõik Microsoft Office dokumentidele, kuna Office 4,0 kasutavad struktureeritud ladustamise, et nende metaandmete kuvatava Windows 2000 Explorer vaikimisi tooltip. Pilt otseteed saab salvestada ka kommentaare, mis kuvatakse tooltip kui hiirekursor otsetee. shell tutvustab venivusega kaudu toetama metaandmetega käsitleja, icon overlay käitlejate ja veerus käitleja Explorer Details vaade. Parempaanil Windows 2000 Exploreril, mis on tavaliselt lihtsalt nimekirjad failidest ja kaustadest, saab ka kohandada. Näiteks sisu süsteemi kaustu vaikimisi ei kuvata, selle asemel hoiatakse kasutajat kuvades paremal paanil ,,sisu, mida muuta soovite võib kahjustada teie süsteemi ja arvutit".Võimalik on ka määratleda täiendavad Exploreripaanil kasutades DIV elemente kausta mallifailid Muud Explorer
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
ja skeem toiduohutuse seisukohalt oluliste, enesekontrolliplaanis kindlaks määratud parameetrite jälgimiseks. 8. Lasteasutuses pakutavate valmistoitude kohta peab olema toitumisalane teave valmistoitude energiasisalduse (edaspidi toiduenergia), makrotoitainete (süsivesikud, valgud, toidurasvad ja vesi) ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja naatrium) ning vitamiinide A ja C sisalduse kohta. 9. Käitleja peab panema päevamenüü ja järgmise päeva menüü koolieelses lasteasutuses lastevanematele nähtavasse kohta. 11 5.Maaala Lasteasutusel on oma maaala. See asub eemal teedest ja tänavatest, tööstus- ,kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku. Maaala suurus, kaasa arvatud hoonete aluse osa pindala, peab olema vähemalt 40 m2 ühe lapse kohta.
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jä...
iv. kasuta ohtralt vett v. ära paku/kasuta ergutusvahendeid (k.a. sigaretid) vi. hoia alles kemikaali juhend 7. Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses. Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks. 3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1. käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile 2
c) Pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimine ja vähendamine ning kordus- ja taaskasutuse eelistamine teistele jäätmekäitluse viisidele (Pakendiseadus). d) Prügi ladestamisega prügilasse seotud keskkonnanõuete täitmine. JÄÄTMETE KOGUMINE: Jäätmevoog 1. Jäätmetekitaja 2. Kojamees 3. Prügivedaja 4. Jäätmekäitleja? 5. Prügila (sh prügilasisene jäätmevoog) · 6080% kuludest · Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja käitleja (ümbertöötleja, energiatootja) vaheline lüli · Kogumine ja vedu määravad edasise käitluse võimalused, mõttekuse, hinna ja kvaliteedi · Kohaliku omavalitsuse roll Jäätmete liigiti kogumine: On vajalik et jäätmeid efektiivselt taaskasutada. Eestis reguleerivad seda Pakendiseadus ja Pakendiaktsiisi seadus. Liigitikogutavate jäätmete konteinerieid tähistatakse vastava märgistusega , et vältida eri liiki jäätmete segunemist.
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning ...
0,6%. OJ käitlemine · Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete käitluse teenustöö tegemiseks nõutakse peale jäätmeloa ka Keskkonnaministeeriumi antavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi · Mis saab ohtlikest jäätmetest pärast nende kogumist? Lihtsamal juhul veab käitleja need kas otse lõppkäitlusesse (taaskasutamine või kõrvaldamine) või töötleb ja pakendab neid oma territooriumil. · Kogumisele ja eeltöötlusele järgneb lõppkäitlus, s.o taaskasutamine või kõrvaldamine. Taaskasutamise korral kasutatakse osa jäätmetest nt materjalina või energia saamiseks, kõrvaldamise all mõeldakse nt matmist või põletamist ilma energiakasutuseta. Tervishoiuasutuste jäätmed
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud
hästi vastab saavutatud tulemus kliendi ootustele (soovitud puhtuseastmele). Vältimaks teineteise vääriti mõistmisisest tulenevaid vigu, on otstarbekas kokku leppida puhtusastmed ja nende kirjeldused. Astme määratlemine on tavaliselt visuaalne ja sellest tingituna võib esineda erinevaid arusaamasid. Mida kõrgema puhtusastmega on tegemist, seda olulisem on kasutada lisaks visuaalsele vaatlusele mõnda objektiivsemat meetodit. Enesekontroll on käitleja teostatav kontroll oma tegevuse üle, et tagada tarbijale ohutu toit ning kehtestatud nõuete täitmine ( hügieenikoolitused) Enesekontrolli plaan - koostatud dokumentide kogum, et tagada kontroll toiduohutuse seisukohalt olulisete ohtude üle. Kui enne oli juttu köögihügieenist, siis ka toateenijad ja üldkoristajad peavad järgima teatud nõudeid.Alati kandma puhtaid triigitud vormiriideid ja mugavaid korralikke ning puhtaid jalanõusid.Pesema ennast ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
