Keskaja muusika
Sõnaliturgia keskmes õpetus. Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse
neid jutluses.
Lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele
(missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium)
14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika
põhivorme.
Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha),
Agnus Dei (jumala tall)
Ilmalik laul
Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal)
Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus)
Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda
Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil