Leib on toidu ema
yhe või kahe käe leiba. Viimane oli õhem."
Leivataignat õnnistavad ning leibadele teevad märke perenaised tänini. ,,Kypsetan leiba ise
kolmandat aastat. Kui taignat silun, õnnistan alati mõttes leiba. Seda pole keegi otseselt
õpetanud, lihtsalt see tundub nii loomulik. Samuti ei joonista ma mitte alati ristimärki leivale -
kusagilt kuulsin, et peab olema kaitsemärk. Niisiis kasutangi erinevaid. Hiljaaegu kypsetasin
pulmaleiva, millele joonistasin muhu männa". ,,Vanaema tegi alati enne kerkima panemist
leibadele ristimärgid ning seda tava järgin leiba kypsetades ka mina". ,,Kodus me ei kasutanud
ristimärki, kuid panime leivale peremärke. Seda oli ju vanasti koolilastel sahvris vaja oma pätsi
eristamiseks teiste laste omadest." ,,Enne leiva lõikamist tehakse leiva otsa peale ristimärk, aga
seda tehakse ilma igasugu reklaamita, keegi ei saa arugi, võõras ei oska tähelegi panna."