tolmupilve, sama tuumaseent imetles äralennul ka pommi alla visanud ja hüüdnime Enola Gay kandva pommitaja B-29 meeskond. Alles pärast president Harry Trumani raadioesinemist sai Tokyo teada, mis linnas tegelikult juhtus. See, mis tegi just Hiroshimast esimese tuumaplahvatuse siht-märgi, oli linna asend. Ümbritsevad mäed ja linna suurus võimaldasid tekitada maksimaalse hävingu ja kuigi veel kolm kuud varem eelistasid USA kindralid ja tuumapommiteadlased miljonilinna Kyotot, tabas hirmus saatus just Hiroshimat. 9. augustil 1945 oleks aga pidanud hävima linn nimega Kokura, kuid selle päästis hiiglaslik vihmapilv – Fat Man visati alla järjekorras järgmisele sihtmärgile Nagasakile, mida oli võimalik ka ülevalt jälgida. Poliitiline tagajärg Kuid poliitilised tagajärjed on midagi muud. Plahvatus vallandas USA ja NSV Liidu võidurelvastumise, igale tuumapommile püüti vastata teise ja veelgi tugevamaga. Kuid enam ei ole tuumarelvi kasutatud
· Efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse palju kaasaegset tehnikat. · Kasvatatakse riisi ja nisu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Metsandus · Valdav osa maismaast on metsane ja mägine. · 48 % metsast on istutatud mets. · Säilnud Jaapani metsad säravad oma liigirikkusega (bambus, seedrid, kampripuud, küpressid). · Nõudmine puidu järele on suur, seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4 % oma puidu vajadusest. Bambuse mets Väljaspool Kyotot Energeetika · Toodetakse peamiselt soojuselektijaamades ja aatomielektijaamades. · Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi. · Jaapanis on 18 tuumajaamas 54 tuumareaktorit , mis moodustab 29 % kogutoodangust. Töötlev tööstus · Jaapani majanduse kasv põhineb 20.saj teisel poolel Korea ja Vietnami sõja ajal. · Oluline osa majanuslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel. · Jaapan on tootmise ja tehnoloogia mahult