Leib on toidu ema
Tänu leivale oleme praegu rahvana
olemas. Maarahva elu käis leiva ymber. Rehemajad, milles meie rahvas on elanud vähemalt
tuhat aastat, ehitati leivavilja kuivatamiseks. Rehemaja ja meie ajaloolise kodu sydameks olev
reheahi on mõeldud korraga vilja kuivatamiseks ja leiva kypsetamiseks. Maad oli tarvis selleks,
et saada põhitoidust ehk leiba. Selle nimel mindi sõtta ja võideti Vabadussõda.
Meie esivanemate toidulaual oli leival praegusega võrreldes sootuks teine koht. Elame priiskava
kylluse ajal, mil leivast on saanud toidukõrvane. Kui sedagi. Ometi hoiab rukkileib eneses
olulist osa meie minevikust ja eestlaseks olemisest. Koos rukkileivaga kestavad visalt edasi ka
maausulised tõekspidamised ja tavad.
Leiba on sygavalt austatud ja seda pyhaks peetud. Toit on esmalt leib ja alles seejärel
leivakõrvane. Nii on leib meie rahvakultuuris toidu algus, selle ema. Soovides maarahva
kombel jatku leiba, soovime jatku toidule ja elule. Hoides elavana leivaga seotud uskumusi,
annaabi.ee 
