maksimaalset mahutavust ja kandev6imet ra kasutades jaotatakse lastid lastiruumide vahel Arvutatakse iga lasti kogus lastiruumide kaupa Arvutatakse pstuvus ja trimm , vajadusel neid korrigeerides Arvutatakse pstivus ja trimm sihtsadamasse saabumised. Vajalikud andmed lastiplaani kosstamisel : 1.Laeva kohta a)pikkus perpendikulaaride vahel m b) laius m c) tiskandevime e vljasurve t d) mahutavus lastiruumide kauma m2 e)hdrostatiivsed kverad f)Lastiskaala g)ktusekulu tiskigul ja sadamas t/h h)Magedavee kulu lesidul ja sadamas t/h Mrdeli kulu , lesidu sadamas t/h j)tankide asendusplaani ja mahutavust m2 Reisi kestvus=lesiduaeg + sadamasseisuaeg;TR=tM + tS tormivarustuse valem: tM=S(jagatud)24xV x (1t+tv) tM-lesidu kestvus, tundides, S-Sadamavaheline kaugus Ttv- Ktuse ja vee tormivaru, tonnides V-laeva kiirus , slmedes Vajalikud ktuse, vee ja livarus qt=tM x (1+Ttv) x (qx + qv +q) qt - reisivarud kokku tm - lesidu kestvus
kiirgavad molekulid kvante laskudes kikide ergastamata olekute vnkenivoodele (10- 9 s jooksul). Edasi lähevad molekulid phinivoo esimesele vnkenivoole kiirguseta ülemineku kaudu. Seega, flurestsents- spekter on absorbtsioonispektri peegelpilt . 12 Fosforestsents. Osa Ergastatud molekule läheb üle triplettolekusse (elektronide spini muutumine ). Potentsiaalsete energiate kverad peavad likuma mingis punktis. Molekuli pöördumine phinivoole toob uuesti kaasa spinni muutuse, mille tttu on protsess aeglane (10-4 - 10 s). Ergastus (absorbtsioon) spektrid on lühematel lainepikkustel, kui luminestsentsi spektrid, sest vnkerelaksatsiooni tttu läheb energiat kaduma. Fosforestsentsi spektrid on suurematel lainepikkustel kui fluorestsentsispektrid. Fluorestsents spektroskoopia on ülitundlik, sest signaali mdetakse "pimeda" tausta suhtes
annaabi.ee 
