Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
Kõige
sügavam orgudest kulgeb Õismäe tagant üle Harku järve ja suubub
Kakumäe lahte (Joonis 4). Selle põhi asub kuni 145 m allpool praegust
merepinda. Teine org algab Ülemiste järve läänekaldalat ja lõpeb Kopli
lahes. Kolmas, mis jõuab Tallinna lahte, läbib kiiresti vajuva
linnasüdame. Neljas org asub Mähe ja Merivälka piirkonnas. Nendegi
orgude põhi jääb 80-130 meetrit allapoole merepinda.
Orud on täitunud nõrkade, ehitiste all kergesti kokkusurutavate
kvaternarisetetga, mille tihenemist soodustab orgudes voolava põhjavee
liigkasutamine. Geoloogiliselt suhteliselt noores piirkonnas ulatub
poorsus 70 %-ni. Selliste veegatäidetud pooride kokkusurutavus ületab
20-50 korda tavalise mereliiva kokkusurutavuse ning vajumine ehitiste
all on parartamatu. Põhjuseks, miks majad ei ole veel ära vajunud maa
alla on see, et esimese aasta jooksul vajuvad majad, sama palju, kui
järgneva kümne ja edasise saja aasta jooksul.