Eesti geoloogiline asend
Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute)
iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid,
oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi.
Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed,
okasnahksed, rüükalad jt.
Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a)
mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete
setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud.
b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas.
annaabi.ee 
