Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud ning kerged tuumad suutsid neid haarata. Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik, heelium ja liitium. Galaktikate teke Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Kui universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutus läbipaistvaks, siis hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ning tekkisidki galaktikad(algselt kvasaritena). Tähtede teke Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Nende esialgne koostis on peaaegu ühesugune-neis on 70 % vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu. Supernova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heleduskasvab hetkeliselt miljoneid kordi ning selle plahvatuse energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga.
protsessi arvutisimulatsioonidega imiteerida. Mängiti läbi mitmesugused stsenaariumid, millest mõned välistati kui täiesti ebarealistlikud. Kõige realistlikemana tunduvad tänapäeval nn CDM-mudelid ( on Einsteini väljavõrrandite kosmoloogiline konstant, CDM on külm varjatud aine (cold dark matter). Varjatud aine olemus on tänini teadmata. Galaktikate ja tähtede tekkimine Miljardi aasta pärast tekkisid paljud galaktikad algul kvasaritena. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise. Kollabeeruvad gaasipilved olid nüüd nii tihedaks muutunud, et moodustusid tähed ja kerasparved. Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid.
Mängiti läbi mitmesugused stsenaariumid, millest mõned välistati kui täiesti ebarealistlikud. Kõige realistlikumatena tunduvad tänapäeval nn CDM-mudelid ( on Einsteini väljavõrrandite kosmoloogiline konstant, CDM on külm varjatud aine (cold dark matter)). Varjatud aine olemus on tänini teadmata. 1.12 Galaktikate ja tähtede tekkimine 300 miljoni aasta pärast tekkisid paljud galaktikad algul kvasaritena. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise. Kollabeeruvad gaasipilved olid nüüd nii tihedaks muutunud, et moodustusid tähed ja kerasparved. Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid
annaabi.ee 
