Kvartskell Kvartskellasid on ehitatud 1930.aastast, laiemalt tulid kasutusele 1970.aastatel Elektritoitega kell Mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse alusel Kvartskellade võnkesagedus on 32 768 Hz Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kvartskelladeks nimetatakse peamiselt osutitega elektromehaanilisi (käe)kellasid Kvartskella käiguviga on harilikult väiksem kui üks sekund ööpäevas Osutitega kvartskellades kasutatakse peamiselt samm-mootorit Samm-mootori ankur annab pöörlemise edasi hammasrataste süsteemi kaudu osutitele. Magnetsüdamiku silindrilises avas paikneb ankur Mootori pöörlemisvõime seisukohast on määrava tähtsusega staatoris olevad nuudid (õnarad) TÄNAN KUULAMAST!
Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Kvartsi kronomeetrid on ehitatud nii, et nad hoiaks kvartskristalli ühtlasel temperatuuril. KVARTS Suurus ei muutu temperatuuri kõikudes. Sulatatult kasutatakse laboriseadmetes, mis ei tohi kuju muuta temperatuuri muutudes. Kvartskell jääb temperatuuri muutudes täpseks. AJALUGU Kvartsi piesoelektrilisus avastati 1880. aastal. Esimene kvartskristallil põhinev ostsillaator ehitati 1921. 20. sajandil hakati valmistama kvartskellasid, mis kasutavad piesoelektrilist efekti. Esimene kvartskell ehitati 1927 Warren Marrisoni ja J. W. Hortoni poolt. Esimene kvartskäekell lasti turule 1967. KASUTATUD ALLIKAD http://www.kellassepp.eu/index.php?id=10542 http://en.wikipedia.org/wiki/Quartz_clock http://www.physic.ut.ee/kfk/FMP_1.doc TÄNAN KUULAMAST!
annaabi.ee 
