Kuld
Seda seepärast et kuld ei reageeri vee ega hapetega. On olemas vaid üks eriline hapete segu -
kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud
lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel.
Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja
murendsetetes.
Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Saamine
Kulda leitakse looduses ehedana, nt mineraal kvartsipragudes ("kullasooned"), terakestena kulda
sisaldunud kivimitest tekkinud kvartsliivas (nn kullaliiv) ja polümetallilistes maakides. Uute
kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes
Alaskal).
Tootmine
Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega
(tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma
väävelhappe abil.