Paagutatud Tribomaterjalid
materjali kriimustamisel ei pruugi esimene läbim materjali veel eraldada, vaid see
toimub peale mitmeid kriimustusi mikroväsimuse toimel, mille käigus metall kalestub
ja muutub hapramaks. Algselt habraste materjalide, näiteks keraamika
abrasiivkulumisel toimub pinnakihi killunemisena ehk mikromurretena. Abrasiiviks
võib olla mistahes looduslik või kunstlik mineraal, mille osakestel on piisavalt
kõvadust, et kahjustada materjali pinda. Enamlevinud on kvartsiosakesed, kuna
liivatolmu leidub looduses kõikjal. Liivatolmus on osakeste suurus 1...30 µm, mis
võib küllaltki kaua hõljuda õhus.
Abrasiivkulumisel on põhimehhanismiks abrasioon, kuid selle võib lisanduda
tribokeemiline reaktsioon või pindväsimusmehhanism (eriti kui kulutav abrasiivmass
sisaldab erineva kõvadusega osakesi).
Eristatakse kulumist kinnistatud abrasiiviga, kus abrasiivosakesed on kinnistatud
annaabi.ee 
