Juudid
Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast.
See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne-
ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused; juutidelt võeti
maaomandiõigus, nad olid sunnitud elama linnades, kus tegelesid peamiselt käsitöö ja
kaubitsemisega, rikkamad liigkasuvõtmisega.
14. ja 15. sajandil sunniti juute asuma linnades eraldi kvartalitesse või linnaosadesse - (getodesse).
17. 19. sajandi revolutsioonide järel hakati Lääne-Euroopas juutidele tehtud kitsendusi järk-järgult
kaotama. 18. sajandi lõpul elas kõige rohkem juute Poolas. Poola jagamistel sattus suur osa neist
Vene riigi alluvusse, kus nende õigusi korduvalt kärbiti.
Eestis on juutidest esimesi andmeid 1333. aastast Tallinnas, arvukam juudi koloonia tekkis aga alles
19