Räni
(ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga
(ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta
sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni. Hiljem sai kristalset räni prantsuse õpetlane
Henri Sainte-Claire Deville (1854). (11)
2. Levik
Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva,
kivimite ja mineraalide koostistes, puhtal kujul aga mitte. Puhas kvarstiliiv kujutab endast
ränidioksiidi (SiO2), raua lisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. (2,12)
Maakoores on ränisisaldus 277 kg/t. Iga kuues aatom maakoores on räni. Hüdrosfääris on räni
tunduvalt vähem (5 mg/l). Atmosfääris esineb see tolmuna (ränihiib, silikaadid). (11)
Räni tätsaim ühend ränidioksiid kujutab endast kvartsi, mäekristalli, puhast liiva. Kvarts on
maal levinuim mineraal. Liiv koosneb peenetest kvartsiterakestest. Looduses on tuhandeid
annaabi.ee 
