Muusikaajalugu: KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA
Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida
seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud).
Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga
saatehääl
Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või
kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega)
Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit.
Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust:
Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia,
greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama
viisiga)
Hiljem jäi greg. koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale
komponeeriti.
Gregooriuse koraal oli sajandeid kohustuslikuks hääleks vaimulikes
kompositsioonides, millele teised hääled juurde komponeeriti
annaabi.ee 
