Paraku on enamiks nendest väga ebastabiilsed ja muunduvad väga lühikese eluea järel (tänu nõrgale vastasmõjule) teisteks, stabiilsemateks osadeks. ANTIOSAKESED Elementaar- ja fundamentaalosakesi uurides on teadlased jõudnud järeldusele, et mikromaailm on sümmeetriline- see tähendab, et iga kirjeldatud osakese jaoks on olemas osake, mille kõik omadused (va. Mass) on vastupidised vaadeldava osakese omadusega. Näiteks elektron vs antielektron. Seega igale kvargile vastab antikvark, igale värvile antivärv ja igale leptonile/mesonile/barüonile vastav antiosake. Antiosakestest moodustunud antiaatomeid ja antimolekule nimetatakse antiaineks. Teoreetiliselt peaks antiainel olema samad keemilised ja füüsikalised omadused kui vataval ainel, kuid seda ei ole veel piisavalt uuritud, sest teaduseksperimentides on saadud ainult üksikuid antiosakesi. Kui osake ja antiosake omavahel kohtuvad, siis nad annihileeruvad st nendes sisalduv mass muutub energiaks.
Kvargid esinevad alati koos teiste kvarkide või antikvarkidega, mitte kunagi üksinda. Katsetes kiirenditega on püütud küll kvarke barüonidest välja lüüa, kuid see pole õnnestunud. Püüdes kvarki barüonist välja lüüa, muutub kvarkidevaheline jõud algul tugevamaks, seejärel jääb muutumatuks. See tähendab, et kvargid on igaveses vangistuses (nende vabastamiseks kuluks lõpmata palju energiat), seda seisundit nimetataksegi kvarkvangistuseks. Kvarke on teada 6 ning igale kvargile vastab ka antikvark. Aatomituumades olevate prootonite ja neutronite moodustamiseks on vaja ainult kahte tüüpi kvarke – u- ja d-kvarke – kolmekaupa (nt prootoni kvarkkoostis on uud, neutronil udd). Kvark koos antikvargiga on mesonite koostisosadeks. Barüonides on lisaks u- ja d- kvarkidele, mis on kvarkide hulgas kergeimad, ka raskemad kvargid – c-, s- ja b- kvargid (barüonide koostises on need viis kvarki erinevates kombinatsioonides kolmekaupa). Kõige raskemaks kvargiks on 1995
plahvatus. ( Termotuumareaktsioon- Saab toimuda ainult ülikõrgel temperatuuril ( u. 100 mlj C 0 ) Termotuumareaktsioonil vabanev energia on saartevaba ja ta suudab anda inimkonnale ammendamatu energiaallika. Kuid sellist temperatuuri on saavutatud ainult hetkeks ( raske on saavutada) Kvark- Koosneb prootonitest ja neutronitest. Kvarkidel on omad laengud (erinevad) ja ta on ka üks elementaarosake ( EHK vastastikmõjuga osake). Igale kvargile antakse üks põhivärv ja kui need kolm põhivärviga valgust kokku suunatakse, siis saadakse valge valgus. ( Prooton ja neutron koosnevad 3 kvargist) Lepton- Tema hulka kuulub elektron. Pole vastastikmõjuga osake. Värvilaeng- Tugeva vastastikmõju laeng. Seal on kolm põhivärvust ( sinine, punane, roheline) Kõik elementaarosakesed on valged! Vaheosake- Osake, mis vahendab vastastikmõju. Kõige tuntum vaheosake on footon ta ei oma seisumassi, eksisteerib ainult liikudes
elektronid aatomis, aatomid molekulis kui ka molekulid kehades. Tugevat vastastikmõju vahendavad kvarkide vahel gluuonid. Neid in 8 erinevat tüüpi, neid ühelgi pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid neil puudub tugev laeng. Gluutonid on ,,värvilised". Vahetades gluuoneid vahetavad kvargid värvilaenguid. Selleks, et kvark ei jääks gluuonit välja kiirates ilma värvilaenguta, peab lahkuv gluuon üht värvi ära viies samas teise kohe kvargile maha jätma. Seepärat kannab gluuon sõltuvalt tüübist, korraga üht värvi ja üht antivärvi. Võimalik gluuonid: Graviton on hüpoteetiline osake, mis vahendab gravitatsioonilist interaktsiooni. Gravitoni seisumass ja elektrilaeng 0. Analoogiliselt elektromagnetvälja vahendaja footoniga, saab ka graviton liikuda vaid valguse kiirusega. Kuna antigraviton oleks gravitoniga identne, siis on antigravitatsiooni olemasolu küsitav.
annaabi.ee 
