Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie laine- vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. (λ=hp=hmv) 9. Kvantmehaanika põhivõrrandi e Schrödingeri võrrand- kvantoleku muutumine süsteemis. 10. Tuumajõud- kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused- Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 11. Seoseenergia- mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. E=A 12. Massidefekt- tuuma koostisosakeste ja tuuma masside vahe. ∆M= Zmp+ Nmn- Mt.
Määramatuse printsiip on seega mikromaailma objektide fundamentaalne omadus. Mõõtmistel saame nt koordinaadi jaoks erinevad tulemused mikroobjekti lainelise aspekti tõttu ning see ei ole seotud asjaoluga, et meie aparatuur võib olla halb. Määramatuse seoses esinevaid suuruseid nim. komplementaarseteks. Nii on koordinaat ja impulss komplementaarsed, aeg ja energia on komplemen- taarsed. 11. Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas. See on üheks kvantmehaanika keskseks võrrandiks ning kannab Austria füüsiku Erwin Schrödingeri nime, kes selle võrrandi aastal 1926 esmakordselt kirja pani. Schrödingeri võrrand leiab rohkem kasutust just mitterelativistlikus kvantmehaanikas. Asjaolu, st selles võrrandis on ajalised ja ruumilised vabadusastmed selgelt eristatud, muudab selle kasutamise relativistlikus kvantmehaanikas üldjuhul ebamugavaks. 12. Kaasaegne aatomimudel:
3.Orbiitide kvantimise reegel. On olemas ainult diskreetne hulk orbiite, millel elektronid liiguvad kindlate kiirustega. De Broglie` lained Kõigil aatomitel ja osakestel on laineomadused ja neid saab kirjeldada varem footonite jaoks kindlaksmääratud seostega. Seejuures on de Brogleie` lainepikkus , ja laine sagedus . Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas, kuigi elektroni liikumisel aatomis pole mõtet rääkida trajektoorist, sest kordinaati ja kiirust ei ole võimalik samaaegselt määrata piisava täpsusega. Pauli keeluprintsiip Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Elektronid on
Ent Soloduhhini arvates võib kosmiline ussiauk tekkida sarnaselt mustale augule näiteks oma eluea lõpuni jõudnud tähe kokkulangemise tagajärjel. Ta märkis, et kui mustad augud osutuvad tegelikult ussiaukudeks, lahendab see nõndanimetatud musta augu informatsiooniparadoksi , mis näeb ette, et ainus viis, kuidas miski saab mustast august väljuda, on teha seda hawkingi kiirguse näol, ent samas pole selge, mil moel kannab kiirgus eneses informatsiooni esmase "alla neelatud" objekti kvantoleku kohta. Paradoks seisneb tõigas, et kvantmehhaanika seaduste kohaselt ei ole selline infokadu mingil juhul võimalik võimalik. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk http://www.hot.ee/tahistaeva/Mustad%20augud.htm http://www.teadus.ee/?p=1831
Mikromaailma sündmustele on kvantmehaanika seisukohalt omane teatav tõenäosuslikkus. Me ei saa küll ennustada, millal antud aatom täpselt kiirgab, kuid võime väita, mis hetkel see kõige tõenäolisemalt toimub. -see on kvantprotsesside omapära. Suurema aatomite koosluse korral võime täiesti täpselt ennustada aatomeid iseloomustava füüsikalise suuruse keskväärtust. Nt kiiratava energia keskväärtust. Valgus tekib paljude aatomite kiirgamise tulemusena (aatomi kvantoleku muutumisel), milles iga üksiku aatomi (üksiku valguskvandi) käitumist saab ennustada vaid teatud tõenäosusega. Vaatamata tõenäosuslikkusele ei kao ka kvantmehaanika seadustest põhjuslikkus. See avaldub teisiti. Heisenbergi määramatuse printsiibi järgi ei saa põhimõtteliselt olevikku täpselt teada. Sama täpselt saame ka ennustada tulevikku. Kuid see, et kindla tõenäosusega toimuvad sündmused põhjustavad teatava tõenäosusega toimuvaid sündmusi (tagajärgi), on
Laine ampli- tuudi A ruut võrdub tõenäosuse tihedusega, mille saame, jagades tõenäosuse P osakese paikne- miseks ruumi mingis osas selle osa ruumalaga V A2 = P/V või koguni A2 = dP/dV. Seetõttu võib mikroosakese liikumisega kaasnevaid laineid nimetada leiulaineteks. Määramatuse seosed: 1) px . x h, osakese impulss ja koordinaat ei ole üheaegselt määratud ja 20 2) E t h, kvantoleku energia ja eluiga ei ole üheaegselt määratud. Kui määramatusseoses esineb . Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos väidet, et ühe pilu difraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks (px . x on neile väiksem,
Laine ampli- tuudi A ruut võrdub tõenäosuse tihedusega, mille saame, jagades tõenäosuse P osakese paikne- miseks ruumi mingis osas selle osa ruumalaga V A2 = P/V või koguni A2 = dP/dV. Seetõttu võib mikroosakese liikumisega kaasnevaid laineid nimetada leiulaineteks. Määramatuse seosed: 1) px . x ~ , osakese impulss ja koordinaat ei ole üheaegselt määratud ja 2) E . t ~ , kvantoleku energia ja eluiga ei ole üheaegselt määratud. Kui määramatusseoses esineb Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos kujul px . x h väidet, et ühe pilu di- fraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks ( px . x on neile väiksem, kui h ja vaid kõrvalmaksimumidesse sattuvatel elektronidel on see h-st
Laine ampli- tuudi A ruut võrdub tõenäosuse tihedusega, mille saame, jagades tõenäosuse P osakese paikne- miseks ruumi mingis osas selle osa ruumalaga V A2 = P/V või koguni A2 = dP/dV. Seetõttu võib mikroosakese liikumisega kaasnevaid laineid nimetada leiulaineteks. Määramatuse seosed: 1) px . x ~ , osakese impulss ja koordinaat ei ole üheaegselt määratud ja 2) E t ~ , kvantoleku energia ja eluiga ei ole üheaegselt määratud. Kui määramatusseoses esineb . Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos kujul px . x h väidet, et ühe pilu di- fraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks (px .
annaabi.ee 
