jäävad üksteist mõjutama (jäävad põimituks), olenemata nende asukohtadest ruumis. • Kvantmehaanilise superpositsiooni printsiibi järgi võib spinn olla footonil (reaalajas) mõlemapidine, aga kui teostada mõõtmine, siis ta võtab ühe kindla oleku ning samas annab teisele põimitud footonile teada, mis olekus ta on. Teine footon võtab siis automaatselt vastupidise oleku. • Põimitus teeb võimalikuks sellised asjad nagu kvantarvutid ja kvantteleportatsioon. Samuti kasutavad seda ka osad kvantkrüptoloogia protokollid. KVANTARVUTID • ‘’To find prime factors of a 2048-bit number, it would take a classical computer millions of years but a quantum computer could do it in just minutes’’. • Sellist hüpet kalkulatsioonikiiruses võimaldab asjaolu, et kvantarvuti kasutab kvantbitte, mis omakorda kasutavad ära superpositsiooni printsiipi, et vähendada tehteid, mida arvuti tegema peab. • 2014
kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984 esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Tulevik Kvantarvutid peaksid olema väga palju kordi kiiremad Osaliselt juba välja mõeldud, kuid puudub tehnika nende valmistamiseks TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Blatt. «Seda on tehtud ennegi, kuid mitte nii, et info lõpus alles jääb.» Tema sõnul on saavutatu juures murranguline see, et suudeti kvantteooria aluseid tegelikkuses rakendada. Eksperimentide kirjeldus ilmus eile mainekas Briti teadusajakirjas Nature. Seitsme aasta eest õnnestus teadlastel teleporteerida valguskvante, nüüd suudeti sama kvantolekutega. Kvantolekud on aatomit kirjeldavad füüsikalised omadused, näiteks energia, spinn ja magnetväli. Kvantarvutid võimaldavad tänapäeva arvutitega võrreldes oluliselt kiiremat andmete salvestamist, töötlemist ja väljastamist ning avaks uue taseme andmete krüpteerimises, luues murdmatuid koode. Kuigi kvantmehaanika põhiolemuse formuleerisid möödunud sajandi esimestel aastakümnetel mitmed füüsikud, teiste seas Max Planck, Niels Bohr ja Werner Heisenberg, on teoorial siiani vähe praktilisi väljundeid. Just seetõttu ennustavad
wikimedia.org/wikipedia/en/3/31/BlueGeneL-600x450.jpg Visioneerime pisut tulevikku •Alljärgnev ei püüa olla tõde, pigem ennustus, kuid see baseerub paljude tarkade inimeste ennustustel . ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Oodates kvantarvutit •Edukas piloot 2006 aasta sügisel, kus “gate” ehitati sisuliselt ühe silikoonile lisatud aatomi abil. Delft University of Technology •Edukas piloot fosfori elektroni spinni suuna mõõtmiseks. University of Utah •Kvantarvutid on senini siiski ainult “teoreetilised” mudelid •Kvantarvuti ilmumine võib mõneti tähendada elu lõppu kujul nagu me seda täna tunneme ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 http://www.sciencedaily.com/images/2006/11/061123115722.jpg DNA arvutid -molekulaarmasinad •Aastast 1994 pärit idee kohaselt võiks just DNA olla arvutamises järgmine tase. •See eeldab suurt arengut ka bioloogia vallas, et me mõistaksime
annaabi.ee 
