Ei saa kindlalt väita, et praegune soojenemine on püsiv või mitte. Elektromagnetlainetus iseloomustame lainepikkusega ning mõõdetakse nanomeetrites või mikromeetrites. · 290-400 nm seda meie silm ei näe ning seda nimetatakse UV kiirguseks, mis jaguneb omakorda kaheks UV a (290-320) kiirgus ja UV b kiirgus (320-400). Ei tule pideva voona vaid üksikute portsude näol. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on ühes kvandis olev energia. Need kvandid on suure energiaga. Enamus ei jõua maapinnale. Selle neelab ära osoon, mida leidub üsna palju kõrgustel 20-30 km. · 400-760 nm seda valgust me näeme (tekitab nägemisaistingu), nimetatakse valguseks. Aisting sõltub sellest milline on selle lainepikkus. Valge valgus jaguneb piirkondadeks, millest kõige lühem lainepikkus on violetne kiirgus, siis on sinine, helesinine, kollane, roheline, oranz ja lõpuks punane.
Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev. Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt. Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus: 1. 290 400 nm ultravioletkiirgus, mida meie ei näe. Mida väiksem on laine pikkus seda väikem on ühes kvandis olev energia. Võib tappa elusorganismi kui otse peale tuleb. Kahjulik. Enamus siiski ei jõua maapinnale. Selle neelab ära 3 aatomiline hapnik O 3 ehk osoon. 2. 400 760 nm tekitavad silmas nägemise haistingu ehk see on valgus 3. Üle 760 nm infrapunakiirgus, tekitab soojust. Vikerkaare värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Solaarkonstant iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril