Totaalkaitse või palgaarmee
Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased
kriisi olukorras lihtsalt jalga lasevad või vastaspoole poolt üles ostetakse,
liialt suur. Näiteks Scoutspataljonis on murettekitavalt suur hulk vene
rahvusest sõdureid. Taas tekib sellest lojaalsuse küsimus, sest need mehed ei
tee seda tööd armastusest Eesti kui kodumaa vastu, vaid kui palgatööd.
Palgaarmee loomine ja ülalpidamine on oluliselt kallim praeguset
kaitsesüsteemist. Kulutused sisaldaksid muidugi ka investeerimist
kvaliteetsemasse relvastusse, mis oleks uue süsteemi juures positiivne joon.
Seevastu Palgaarmee loomisega kaob ära reservvägede võimalus.
Kohustuslik ajateenistus tagab meile reservi, mille puhul vajaduse korral
saab mobiliseerida 60 000 kuni 100 000 meest ning nad teavad, mida neilt
oodatakse. Eesti suuruse riigi puhul oleks palgaarmee suuruseks umbes 4000
meest. Palgaarmee loomine tähendaks aga täielikult NATO toetusele
lootmist, kuna üks pataljon suudaks sõjaolukorras vastupidada heal juhul
lahingu
annaabi.ee 
