Termodünaamiline protsess igasugust süsteemi muutust, mis on iseloomustatud vähemalt ühe parameetri muutumisega, nimetatakse termodünaamiliseks protsessiks. Termodün protsessi tulemusel läheb süsteem uude olekusse. Kvaasistaatiline protsess ehk tasakaaluline protsess on üksteisele pidevalt järgnevate tasakaaluliste olekute jada. Süsteem on alati väga lähedal tasakaalulisele olekule. Kvaasistaatiline protsess on idealisatsioon, kuid reaalset protsessi saab vaadelda kvaasistaatilisena, kui see kulgeb lõpmata aeglaselt. Reaalsetest protsessidest on kvaasistaatilisele väga lähedal gaasi paisumine sisepõlemismootori silindrites, õhu hõrenemine- tihenemine helilainetes. Pööratav protsessi saab teostada vastupidises suunas nii, et süsteem läbib vastupidises järjekorras kõik samad olekud, mida ta läbis pärisuunas. Pärast protsessi ja tema pöördprotsessi ei tohi keskkonda jääda mingeid muutusi. Pööratav saab olla ainult tasakaaluline protsess. 55
zmin - kui z < z min , siis cr (z ) = cr (zmin ) = Kr ln . z0 (3) Üle 200 m kõrguste ehitiste puhul tuleb käesolevatele normidele lisaks kasutada täiendavaid uuringuid. 9. Dünaamikategur Projekteerimise alused 77 (1) Käesolevas normieelnõus käsitletakse dünaamilist tuulekoormust kvaasistaatilisena. Tuulekoormuse dünaamilist mõju väljendatakse dünaamikateguriga cd, mille suurus sõltub konstruktsiooni materjalist ja mõõtmetest. ... (2) Käesolevas normieelnõus vaadeldakse ainult dünaamikateguri määramise lihtsustatud meetodit (täpsustatud meetod on antud vastava euronormi - ENV 1991-2-4 lisas B). Lihtsustatud meetodiga võib dünaamikategurit hinnata · hoonetele ja korstendele kõrgusega kuni 200 m kui cd < 1; · maantee ja raudteesildadele maks. avaga alla 200 m kui cd < 1;
annaabi.ee 
