22. Mis on koormuse normatiivne väärtus ja kuidas see leitakse? Koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statistiliste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. 23. Nimetage kaks kohakindlat kasutusseadet. Liftid, kandevseinad, elektriseadmed. 24. Defineerige mõiste kvaasistaatiline koormus. Dünaamiline koormus on teisendatud ümber ekvivalentseks staatiliseks koormuseks. 25. Millistele kriteeriumitele kontrollitakse konstruktsiooni kasutuspiirseisundis? Deformatsioonid, mis mõjutavad välimust, kasutajate mugavust või konstruktsiooni funktsioneerimist (kaasa arvatud masinate ja kommunikatsioonide funktsioneerimine), või mis kahjustavad viimistlust või mittekandvaid elemente;
Seda nimetatakse termodünaamika I printsiibiks ehk energia jäävuse seaduseks termodüünaamikas. 7. Termodünaamika teine printsiip. Pööratav protsess (pöörduv protsess ) on süsteemi niisugune üleminek ühest olekust teise, mille puhul on reaalselt võimalik esialgsele vastupidises suunas toimuv protsess, s.t. süsteem saab läbida kõik esialgse protsessi vaheastmed vastupidises järjekorras. Protsess on pöörduv siis ja ainult siis , kui ta on kvaasistaatiline protsess. Kvaasistaatiline protsess on väga aeglane protsess, mille jooksul süsteem läbib rea natukene erinevaid tasakaalulisi olekuid. Mittepööratav protsess (pöördumatu protess) on selline protsess, mis ei saa toimuda esialgsele vastupidises suunas nii, et süsteem läbiks kõik esialgsed protsessi vaheastmed vastupidises järjekorras. Pärast pöördumatut protsessi ei ole süsteemil võimalik siirduda tagasi lähteolekusse, ilma et toimuks kompenseerimatuid muutusi
Makroprotsessid lakkavad tasakaaluolekus. Olekuvõrrand annab seose süsteemi antud oleku olekuparameetrite vahel. Olekufunktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi ja on määratud süsteemi olekuga. Näiteks siseenergia on olekufunktsioon. Termodünaamiline protsess igasugust süsteemi muutust, mis on iseloomustatud vähemalt ühe parameetri muutumisega, nimetatakse termodünaamiliseks protsessiks. Termodün protsessi tulemusel läheb süsteem uude olekusse. Kvaasistaatiline protsess ehk tasakaaluline protsess on üksteisele pidevalt järgnevate tasakaaluliste olekute jada. Süsteem on alati väga lähedal tasakaalulisele olekule. Kvaasistaatiline protsess on idealisatsioon, kuid reaalset protsessi saab vaadelda kvaasistaatilisena, kui see kulgeb lõpmata aeglaselt. Reaalsetest protsessidest on kvaasistaatilisele väga lähedal gaasi paisumine sisepõlemismootori silindrites, õhu hõrenemine- tihenemine helilainetes.
III – protsessides töö sooritatakse ainult gaasi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 13. Tagastatavad ja tagastamatud protsessid. Päripidine protsess loetakse tagastatavaks, kui süsteemi saab pöördprotsessiga sama teekonda mööda tagasi algolekusse tuua ilma ümbruskeskkonna sekkumiseta. Tagastatav protsess on võimalik ainult siis, kui termodünaamiline protsess on kvaasistaatiline (protsess, milles TD süsteem on protsessi igal ajahetkel algolekust lõppolekusse tasakaalus või sellele lähedases seisundis). Kõik reaalsed protsessid tagastamatud. Kui aga süsteemi algolekut ei ole võimalik pöördprotsessiga taastada või kui süsteem vajab selleks täiendavalt energeetilist suhtlemist ümbruskeskkonnaga (vastastikmõju), on protsess tagastamatu. Tagastamatu protsessi korral termodünaamilise süsteemi algolek ei taastu. 14
annaabi.ee 
