Optilised nähtused atmosfääris
Päikese vastas olev
poolringi osa on küll enamasti kahvatum ja raskemini märgatav kui otse Päikese kohal olev
sammas. (Jürissaar, 1999)
Ülemised puutujakaared
Ülemiste puutujakaarte esinemisprotsent on 6,7%. Ülemine puutujakaar tekib 22° halo
kohale. Kaare kuju sõltub päikese kõrgusest. Kui päike on madalal, vähem kui 29-32°
kõrgusel, on kaar suhteliselt terava nurgaga. Kõrguse suurenedes muutub kaare nurk
nürimaks. Ülemine kaar tekib kuusnurgaliste jääkristallide puhul. Nagu palju teistel halodel
on ülemise ja alumise kaare sisemine serv punakas ja välisserv sinine. Sest punane värv
murdub tugevamalt kui punane. Ülemine ja alumine kaar tekivad päikesetõusu ja keskpäeva
vahel. ( http://www.atoptics.co.uk/halo/column.htm)
Seniidiring
Seniidiringi loetakse üheks ilusaimaks haloks. Seniidiringi esimene märkamine tekitab alati
üllatusmomendi. Nagu vikerkaar oleks oma veelise päritolu unustanud ning seniidi ümber
koondunud