pere on omanäoline ja unikaalne. Hea koostöö algabki eelkõige lasteaiaõpetajast, tema väärtushinnangutest, suhtlemisoskusest, professionaalsusest ja hoiakutest. Õpetaja isikul on väga suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised kujunevad lastel. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Almann, S., Luuri, J., Reinap, L. (1995). Tea & Toimeta nr.6, 3-47. Tallinn: Ilo. Almann, S., Kuusmann, M. (1999). Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Tallinn: Ilo. Almann, S. (2000). Kodu ja lasteasutuse koostöö: planeerimine, läbiviimine ja hindamine. Tallinn: Ilo. Арнаутова, Е. (2004). Социалъное самочувствие семъи. Дошколъное воспитание 6, 57- 63. Elango, A. (1934). Kasvatusteadus. Käsiraamat tegelikele kasvatajaile, õpperaamat
oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu peab toimuma mängides ja aktiivselt tegutsedes. Lugema õpetamine peab olema huvitav ja lõbus. Ei tohi unustada, et õppimine ei ole töö, vaid mäng. See on eelis, mitte sundus. Viited allikatele: (2009) Lugemine ja lugema õppimise meetodid. Külastatud 20. novembril 2010, aadressil: http://jmadisson.wordpress.com/2009/06/17/lugemine-ja-lugema-oppimise-meetodid/ Kuusmann, M. (2006) Mänge lugema ja kirjutama õpetamisel. Külastatud 20. novembril 2010, aadressil: http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ Laamann, A. Lugema õppimine läbi mängulise tegevuse. Külastatud 21. novembril 2010, aadressil: http://www.lugemisyhing.ee/pesa/ideed/ideedepesa_lugema6ppimine.htm Doman, C. (1992) Kuidas väikelast lugema õpetada. Katherine. Hallap, M., Padrik, M. (2008) Lapse kõne arendamine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Müürsepp, M
Volkswagen 169WRE 18410 EINO ROHTMETS EMT BMW 766XDM 14183 TIIA TÜVI Tele2 Ford 416GJO 7014 KOOL JAKO Elisa Honda 750RLI 17667 INDREK PENK Tele2 BMW 711WLT 8597 ANDRES SAAR EMT Mazda 649CNU 3706 GALINA KOZÔREVA Tele2 BMW 396WQQ 5430 INGA KALDVEE EMT Ford 572QBO 16472 MARIKA JÄRVE EMT Audi 231YYQ 5943 HANNA KUUSMANN EMT Ford 159XUL 15107 TEET KAALMA Elisa Ford 232SHK 14151 ALAR SALUM Tele2 Mazda 472DNM 4215 BOLDMARK MEER EMT Mercedes-Benz 760LSE 9276 VIKTOR JOGANSON Tele2 Volkswagen 15NDF 14083 LIISI VENTSEL Tele2 Honda 0AMM 125 KRISTJAN VRAGER Tele2 Toyota 51ADN 935 ANU MEIER Elisa Toyota 418PKH 11750 VALDUR VÄRK Elisa
Lehed on piklik-munajad, terava tipuga ja saagja servaga, sügisel värvuvad üleni kollasteks ja punasteks. Rohekasvalged õied on 2-5- kaupa lehekaenlas. Pilkupüüdev on puu sügisel, kui ilmuvad roosad või punased lühtreid (laternaid) meenutavad kuparviljad, mis avanevad viieks osaks ja südamikus hakkavad paistma oranid lihakad seemned. Viljad on väga mürgised. Kikkapuud võib Lõuna- Eestis hajusalt kohata jõgede kallastel. 6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid millegipärast ei ole keegi neid metsas ära noppinud. See on ohtlik märk. Tõsi ta on, kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Marju on mõnikord kasutatud lahtistina, aga siiski on parem neist mürgistest marjadest hoiduda. Õnneks tunduvad kuslapuu viljad maitsetud või pigem isegi ebameeldiva maitsega seega vaevalt neid keegi eluohtlikul hulgal
6870888105 ALU KÜLM Elisa 1900 0.6904604991 KÄRT KLEIMANN EMT 1900 0.6905008692 EINO ORG Elisa 2400 0.6910978716 CARTEN ASSOCIATE EMT 800 0.6942045901 UUNO PUUS Elisa 2900 0.6979700688 MARE PERNIK Tele2 2200 0.7009001364 PEETER RIISIK Elisa 2100 0.7047979202 RIINA REIMANN EMT 1500 0.7050832754 KRISTI TAMMET Tele2 2300 0.708010193 ANDRUS RÜÜTLI EMT 1200 0.7114288532 HANNA KUUSMANN EMT 1900 0.712203424 KOOL JAKO Elisa 500 0.7133499293 MARGIT NARITS Tele2 1300 0.7160019943 ÜLLE PURGA Elisa 1300 0.718633527 HARRY SAARM Elisa 2900 0.7275370021 KAIRE JOOSEP EMT 2700 0.7277840519 TIIU BELJAEVA Elisa 1300 0.7282080208 OLEV REI Tele2 1200 0.7288126061 AS TOPOIL Elisa 1800 0.7291179265 ALV MERE Elisa 200 0.7321630696 KAIRE SÕMER Tele2 2100 0
Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) [ksülósteum] 27 Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1....2 (3) m kõrguseks kasvav püstine ja tugevasti hargnevate peente võrsetega suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes.
ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. Sordid: 'Globosa'; 'Sphaerocarpa'; 'Viridifolia'; 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1....2 (3) m kõrguseks kasvav püstine ja tugevasti hargnevate peente võrsetega suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Tsoon II. Pikka aega kultuuris. Tunnused:
annaabi.ee 
