Liivi sõda ja Rootsi aeg
(Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus); toimus ulatuslik riigimaade müük ning
läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele; maade äralibisemine riigi käest võttis
sellise ulatuse, et keskvalitsuse sissetulekud kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast
Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu.
Rahvastik rahvas oli kuurnatud sõdadest; enne Liivi sõda oli elanikke umbes
250 000-300 000, 1620.aastateks aga 120 000-140 000; 17.sajandi teisel veerandil
saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid (vene, soome, läti), kes
moodustasid Lõuna-Eestis 17% talurahvast; mõningaid tagasilööke rahvaaru pidevale
kasvule tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656-1258 katk, nende tõttu rahvastiku
kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695