Tähtede vanuriiga
keskmine tihedus on aatomituuma tiheduse suurusjärgus, s.t. 10(astmes 14)- 10(astmes15)
g/cm (kuubis).
Pärast plahvatamist supernoovana jääb kunagisest suure massiga tähest järele väike, Päikese
massiga neutrontäht, mis pöörleb väga kiiresti ning millel on tugev magnetväli. Neutrontähe
raadius on vaid 10 km. Päikesega võrdse massi korral peab tema tihedus olema kolossaalne.
Parim võrdlus: kui suruksime kogu inimkonna ühte kuupsentimeetrisse, siis saaksime
neutrontähe tiheduse. Neutrontähte ei ole võimalik maapealsete teleskoopidega avastada isegi
siis, kui see asuks Päikesesüsteemis.
Aasta 1968 sai pöördepunktiks neutrontähtede ajaloos. Inglise raadioastronoomi aspirant
Jocelyn Bell avastas väga stabiilse perioodiga pulseeriva raadioallika. Esialgu arvati, et
tegemist võib olla Maa-välise tsivilisatsiooniga (little green people). Kuid mõisteti, et tegu on
annaabi.ee 
