ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. vähemalt 813 miljardi aasta vanused. Nii hajus- kui kerasparvedel on see hea omadus, et kõik tähed neis on enam-vähem ühevanused. See annab hea võimaluse tähtede evolutsiooni uurimiseks. Kui õnnestub kindlaks teha parve vanus, saab ka selgeks, mil määral on eri tüüpi tähed selle ajaga arenenud. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist.
hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. 5. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. 6. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. vähemalt 8–13 miljardi aasta vanused. Nii hajus- kui kerasparvedel on see hea omadus, et kõik tähed neis on enam-vähem ühevanused. See annab hea võimaluse tähtede evolutsiooni uurimiseks. Kui õnnestub kindlaks teha parve vanus, saab ka selgeks, mil määral on eri tüüpi tähed selle ajaga arenenud. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist.
tähekobaraid, kus esineb suhteliselt palju heledaid ja massiivseid valgeid tähti. Linnuteel on halo – ellipsoidaalne struktuur, see on galaktika sfääriline komponent, mis koosneb peamiselt vanadest tähtedest. Halos leidub vanadest tähtedest koosnevaid kompaktseid parvi. Keskmine tähtede kontsentratsioon nendes on mitu tuhat korda suurem kui Päikese ümbruses, ulatudes ühes kuupparsekis kuni 1000 täheni. Päikese ümbruses on tähtede tihedus vaid 1 täht 7 kuupparseki kohta. Linnutee põhimass tuleneb tumedast ainest. Tumeaine Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. Tume aine ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust. Esimesena viitas puuduvale massile Jan Henrik Oort, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Tänaseks päevaks on leitud mitu tunnust, mis lubavad rääkida tumedast ainest kui reaalsusest. Tumedat ainet saab
ei saaks heleduse muutumist põhjustav protsess kaasata kogu helendavat piirkonda ning heleduse muutus poleks nii drastiline. Oleme silmitsi tõsise probleemiga: kuidas pakkida mitmekümne galaktika heledus kokku piirkonda, mis mõõtmetelt vastab pigem Päikesesüsteemile kui galaktikale? Näiteks tähtede kõige tihedamad teadaolevad kooslused paiknevad täheparvede keskel, kust võime leida kuni 100 tähte kuupparseki kohta. Kvasarite heleduse tekitamiseks oleks vaja miljardeid kordi rohkem tähti, mis peaksid asuma miljardeid kordi tihedamalt koos. Tuleb nõustuda, et niisugune kiirgus et saa lähtuda tavalistest tähtedest. Kuidas kvasar tekib? Kvasar tekib piisavalt suure gaasisisaldusega suures galaktikas. Kas massiivne must auk tekib enne galaktikat, galaktikaga koos või galaktika varajase arengu käigus, ei ole praegu veel selge. Selge on
annaabi.ee 
