Gröönimaa
aeglaselt liikuma väljapoole mandrijääd. Lähenedes merele on jää tasapisi sunnitud
liikuma läbi rannikumägede liustike kujul. Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti,
umbkaudu 100 jalga päevas.
· LIUSTIKUD Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks
jäämägedeks, mis kukuvad vette ja aeglaselt minema triivivad. Iga aasta kukub
Gröönimaa küljest 10 000 - 15 000 jäämäge. Umbes 125 kuupmiili jääd kukub vette,
moodustades veeringe.
· Rannal murdub jää hirmsa praginaga- ja kukub hiiglasuurte pankadena merre. Nii
tekivad tohutud ujuvad jäämäed, mis on hädaohtlikud laevadele ja võivad põhjustada ka
üleujutusi.
· Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem on maailma kõige põhjapoolseim
maismaa, asudes ligi 730 km kaugusel põhjapoolusest.
3) Taimestik
annaabi.ee 
