Üldjuhul erinevalt temperatuurist on kuumutusaeg palju raskem täpselt arvutada, ja selle määramiseks kasutatakse erinevad kvalitatiivsed tegurid ja eelmine kogemus. Seisustuse määramisel praktikas kasutatakse aeg 1min süsinik-, ja 2 min legeerteraste puhul. Tavaliselt detailidele paksusega või diameetriga ligi 1mm arvestakse ainult seisustusaeg, seevasu massiivsete detailide puhul, kui kuumutusaeg on suur võib jätta kõrvale just seisustusaeg. Kuumutuskekkond on tavaliselt gaasiline (õhk, põlemisgaasid),kasutamist leiavad ka sulasool või sulametall, mis erinevad soojusjuhitavusega. Kuumutusaeg nendes võib vastavalt võtta proportsioonis 1: 0,5 : 0,25. Peale detaili suurusest kuumutusaeg sõltub ka selle kujust. Kui võtta ühe nominaalmõõduga kuul (sfäär), silinder, kandiline latt ja lehtmaterjal, siis nende kuumutusajad suhtuvad nagu 1: 2 : 2,5 : 4, ehk mida ebaühtlasem on kuju, seda suurem on kuumutus.
annaabi.ee 
