6.Külm või sügavkülkapi õhutemperatuur(termoometri näitu registreerime vähemalt üks kord nädalas ja konrollime iga päev) 7.Külmtoidu sulatamine(iga toidupartii;temperatuuri näit ja aeg registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 8.Kontrollkaart(tooraine ettevalmistamine) 9.Kontrollkaart(kuumtöötlemata toidu valmistamine) 10.Toidu töötlusaeg toatemperatuuril(iga toidu partii,registreeritakse üks kord nädalas) 11.Kontrollkaart(kuumtöötlemine) 12.Tempeeratur kuumtöödeldud toidu sees(iga toidupartii,registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 13.Kontrollkaart(kuumtöödeldud toidu ja külmtoidu jahutamine) 14.Kuumtöödeldud toidu ja külmtoidu jahutamise aeg ja temperatuur(iga toidupartii,registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 15.Kontrollkaart(toidu serveerimine) 16.Temperatuur jahutatud või kuuma toidu serveerimisel(korrapärane jälgimine,registreeritakse vähemalt üks kord nädalas,külm või kuumseadmete iga rikke korral) 17
Kui ettevõtjale on kehtestatud ranged nõuded toiduohutuse alal, siis sama olulised on tarbija teadmised toiduohutuse säilitamiseks kodustes tingimustes. Toiduhügieen 1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega 2. Toidu säilitamisel jälgi tootja poolt ette nähtud temperatuuri 3. Enne toidu valmistamist pese käsi 4. Pese hoolikalt värskelt tarbitavaid puu- ja juurvilju 5. Ära külmuta sulanud toitu uuesti, vaid valmista sellest kuumtöödeldud roog 6. Väldi toore ja töödeldud toidu kokkupuudet 7. Jälgi tootja soovitusi toidu valmistamiseks 8. Kuumuta toitu vähemalt 75 °C sisetemperatuurini 9. Jahuta kuumtöödeldud toitu enne külmkappi asetamist 10.Hoia köök ning köögi tööpinnad, -vahendid ja toidunõud puhtana Kasutatud allikad • http://www.agri.ee/et/eesmargid-teg evused/toiduohutus • http://www.toitumine.ee/avalehekulg/ • http://www.toitumine.ee/toiduhugieen i-abc/ Pilt: • http://www
köögiviljad 80-100 segasalatid 150-200 toorsalatid 80-100 supid 150-200 puljongid 150-200 puljongi sees serveeritav lisand 30-50 puljongi kõrvale serveeritav lisand 40-75 Pearoad: kuumtöödeldud kondita liha 100-150 kuumtöödeldud luudeta kala 100-150 kuumtöödeldud kondiga liha 120-170 kuumtöödeldud luudega kala 110-160 kuumtöödeldud luudega linnuliha 150-220 kuumtöödeldud liha, kala vormiroogades 60-100 kuumtöödeldud liha, kala suppides 25-50
Mikroobid ei muuda toiduainete välimust ja palja silmaga ei ole nad nähtavad, siis saab nende olemasolu määrata ainult mikrobioloogilise analüüsiga. Zoonoosid Nakkusallikateks on haiged koduloomad ja tõvestavate mirkoobidega väliskeskkond, kus mirkoobid püsivad tükk aega eluvõimelistena. Zoonoosidesse võib nakatuda ka siis kui kasutame toiduks haigete loomade keetmata piima ja sellest valmisatutud tooteid, samuti haigete loomade mitte küllalt kuumtöödeldud liha. Liha kaudu võib nakatuda ka eeltöötlemisel ja toidu valmistamisel. Nakkuse levik on seotud veel haigete loomade naha , villa ja muu taolisega. Zoonoosid on marutaud, hullulehmatõvi, linnugripp, seagripp. Linnugripi viirus säilib pikalt vees, linnulihas ja munades. Haigestunud kõrge palavik, kurguvalu, silmapõletik. Linnugripi viirus on eluvõimeline madalatel temperatuuridel. Hävib kõrgetel temperatuuridel. Seetõttu on korralikult kuumtöödeldud linnutoodete tarbimine ohutu.
Poest koju jõudes pane jahutatud ja külmutatud toidud võimalikult kiiresti külmkappi, järgides ettenähtud temperatuuri. 3. Enne toidu valmistamist pese käsi. Pese käsi ka toidu valmistamise ajal, näiteks pärast toore toiduga kokkupuutumist või kui katkestad toidutegemise muude toimingute tõttu. 4. Pese hoolikalt värskelt tarbitavaid puu- ja juurvilju. 5. Ära külmuta sulanud toitu uuesti, vaid valmista sellest kuumtöödeldud roog. 6. Väldi toore ja töödeldud toidu kokkupuudet. Töödeldud toit võib toore toiduga kokku puutudes saastuda. 7. Jälgi tootja soovitusi toidu valmistamiseks. 8. Kuumuta toitu vähemalt 75 °C sisetemperatuurini. Toidu taaskuumutamisel ei piisa toidu soojendamisest, kuna temperatuur vahemikus 1060 °C on soodne paljude mikroorganismide kasvuks. 9. Jahuta kuumtöödeldud toitu enne külmkappi asetamist. 2014
ole. Tervislik toitumine laseb väga mitmekülgselt toituda. Tervislikuks toitumiseks tuleks loobuda rämpstoidust. Riskid Näljutamine. Toidukoguste vähendamine ohtlikult väikseks Ei saada kätte oma energiat, vajalikke mineraale ja vitamiine . Meie vanustel noortel on vaja kätte saada toidust u.2770 kcal energiat. Tervisehädad. Vitaminide vaegus närgendab immunsussüsteemi ja haigused tulevad kiiremini. TOIDUPÜRAMIID Taldrikureegel erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit, nagu kala, kana või (linnu)liha võiks moodustada umbes veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid vms ülejäänud veerandi. Tänan kuulamast. Kas on küsimusi?
Ennetuseks tuleb pesta köögi- ja puuvilju, toite korralikult küpsetada või muul viisil kuum töödelda. SALMONELLOOS Salmonelloos on paljude loomad ( inimeste ) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid. Salmonelloosiga esinevad kõhulahtisus, palavik, kõhukrambid, oksendamine. Salmonelloosi saab kana-, sea-, ja loomalihast, mida pole piisavalt kuumtöödeldud, nakatunud munadest, munatootedest või piimast mida ei ole õigesti töödeldud või hoitud. Nakatumine toimub suu kaudu. Jennifer Smirnov K-14A
pakitsustunne, tuimus, koordinatsioonihäired (nt. kohmakus kõndimisel). B12 vitamiini defitsiiti korrigeeritakse B12 vitamiini süstetega, ravi kestvus sõltub aneemia põhjusest. 1.3 B12 Vitamiini allikad Parimateks B12-vitamiini allikateks on maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, juust, sealiha, kana, piim, kohupiim, jogurt. Soovitusliku päevase tarbimiskoguse 3 µg saab keskmiselt: 2 g hautatud veisemaksast, 40 g kuumtöödeldud lõhest, 4 100 g kuumtöödeldud veiselihast, 110 g kalkunist, 130g keedetud munadest, 140 g juustust, 550 g kohupiimast, 750 g piimast. (B12-vitamiin ehk kobalamiin) 5 2 TAIMETOITLASED JA B12 VITAMIIN Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B 12-vitamiini
Aleksandr Bazarov KK13-KE1 HAKKLIHAMASIN Hakklihamasin on mõeldud värske kui ka kuumtöödeldud liha ja kala peenestamiseks ehk hakkmassi valmistamiseks, samuti on võimalik peenestada köögivilja, seeni, saia, pähkleid, kõva juustu ja kuivatatud puuvilja. Hakklihamasina tähtsad osad on peenestusplaadid ehk sõelad. Sõelte läbimõõdust (0, 83 või 82 mm) oleneb tootlikkus. Hakklihamasina tootlikkus võib olla 50kg/h kuni 100 kg/h. On olemas mudelid, mis on varustatud segajatega. Peenestusefektiivsus sõltub mitmetest teguritest: liha kvaliteet, liha
seirelehte ja kahjuritõrjeplaani Pesemis ja desifintseerimisplaan Vastutab köögipersonal On tehtud plaan tabeli kujul Tabelisse on kirjutatud erinevad pinnad,milliste vahenditega neid peab pesema ja kui tihti Tihedus määratakse kohapeal ettevõttes Jahutatava toidu temp Vastutab kokk Peale jahutamist sagedus kord päevas Peale kahe tunnist jahutamist piirmäär mitte üle 6 kraadi muidu läheb riknema. Kuumtöödeldud toidu sisetemp Vastutab kokk Seire üks kord päevas Toote sisetemp ei tohi kah eminuti jooksul olla alla 70+ Toimuvad korrigeerivad tegevused
Tabelis on välja toodud, milliseid pindasid peab pesema ja millise vahendiga, samuti ka puhastusviiside sagedus. Seirelehe täitmise tihedus määratakse ettevõttes kohapeal. Jahutatava toidu temperatuur Vastutav isik on kokk. Seire sagedus peale jahutamist, 1 kord päevas. Piirmäär on peale 2 tunnist jahutamist mitte üle +6C. Korrigeerivad tegevused: täiendav jahutamine, tehnoloogilise protseduuri ülevaatus, toidukihi paksuse reguleerimine ja seadme korrasoleku kontroll. Kuumtöödeldud toidu sisetemperatuur Vastutav isik on kokk. Seire sagedus on üks kord päevas. Toote sisetemperatuur kahe minuti jooksul ei tohi olla alla +70C. Toimuvad korrigeerivad tegevused. Täname kuulamast
· mageveekalad (elavad jõgedes, järvedes) · riimveekalad (rannikulähedastes mereosades) · siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi) Kalatooted: Pool- ja kulinaartoodete valmistamine: · suurendab kalakaupade sortimenti · kergendab tööd · kiirendab toidu valmistamist. Pooltooted (külmtöödeldud) on: · toored kalakotletid · kalatükid (naturaalselt ja paneeritult) · kalafilee kulinaartooted (kuumtöödeldud) on: · praetud kala · kalakonservid · kala tarrendis · kala marinaadis Realiseerimisaeg 12-72 tundi. Kalakonservid liigitatakse: · naturaalsed (preservid) · tomatikastmes · taimeõlis · pasteedid ja pastad Suitsutatud kala: · külmsuitsutamine 20-40oC · kuumsuitsutamine 70-140oC Kalamari: · Koosneb marjateradest, mis asetsevad sidekoest kestas · Sisaldab: o Rasva 10-16% o Valke 24-30%
terviseinfo.ee ja www.toitumine.ee . Lasteasutuse toitlustajal peab olema koostatud vähemalt kaheks nädalaks iga päeva menüü, mille koostamisel on aluseks võetud erinevate vanuserühmade keskmine ööpäevane 3 toiduenergia ja toitainete vajadus ning arvestatud kahe nädala toidu keskmine toiduenergia ja põhitoitainetesisaldus lapse kohta. Menüü koostamisel peab meeles pidama: Lasteasutuses võib pakkuda toiduks vaid kuumtöödeldud mune ja joogiks pastöriseeritud piima. o Maailma Terviseorganisatsioon soovitab väikelastele anda täispiima või kui muu toiduga saadakse piisavalt rasva, siis väherasvast piima. Kuna ühekülgne piimatoit takistab raua imendumist ja põhjustab lastel toitainete vaegust ja rauapuudusaneemiat (Eesti Arst 8, 2001), siis ei peeta vajalikuks juua piima üle 400 ml päevas.
temperatuur 10C Piima sortiment Piima liigitamisel võetakse aluseks rasvasisaldust, töötlemis- ja pakkimisviisi. 1. Rasvasisalduse järgi: täispiim (kindla rasvasusega, pastöriseeritud, lisanditeta, normaliseeritud või taastatud) kooritud piim (saadakse piima separeerimisel ja on piima rasvavaene osa) 2. Töötlemisviisilt: pastöriseeritud piim (kindlal temperatuuril kuumtöödeldud) steriliseeritud ehk homogeniseeritud homoheniseerim (toimub spets. aparaadis, mille tulemusena omandab piim ühtlase ja kauapüsiva kontsistentsi) ja kõrgel temperatuuril (üle 100C) termiliselt töödeldud. 3. Pastöriseeritud piimade sortiment normaliseeritud (piima koostisosad on viidud nõutud normini; rasvasus 2,5 või 3,2%) taastatud (ettenähtud rasvasusega pastör. Piim, mis on osaliselt või täielikult valmistatud
Fileeritud kala on ilma rooguteta ja teda on mugav kasutada erinevate roogade valmistamiseks. Suurde kalade fileerimiseks kasutatakse kääre ja teravat fileerimisnuga. Terava noaga tehakse vertikaalne viltulõige rinnauime tagant kuni selgrooni. Edasi liigutakse noaga ühtalse lõikega horisontaalselt piki selgroogu saba poole ja eemaldatakse pealmine filee. 5.Millised on võimalused kalade marineerimiseks? Võib marineeriga tooreid kalu kui ka juba kuumtöödeldud kalu. Marinaadiks sobib nt äädikamarinaad(rollmops). Kala võib ka enne taignasse panemist marineerida. Kui marineerida kuumtöödeldud kala, siis tuleb ka marinaad enne seda keeta, kuid marinaad kallatakse alati jahutatult! 6.Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse? Ehk toorsoolamine. Puhastataud ja kuivatataud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaupa nahata pooleed vastastikku fooliumissed v toidkilesse mähituna 1-3 ööpäevaks
Käepideme sisepinnad võivad olla kummikattega, et paremat haaret saada. Eeltöötlusvahendid. Lõikelauad Kasutatakse nii puidust kui plastmassist lõikelaudu. Lõikelaua pind peab olema sile ja tugev, see ei tohi anda lõikamisel pindu või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Kasutatakse leiva, liha, kala, köögiviljade tükeldamisel töölaua kaitsmiseks ja noa nürinemise vältimiseks. Lõikelauad toidutoorme, toortoitude, kuumtöödeldud toitude ning valmistoitude käsitsemiseks peavad olema kas märgistatud või erineva kuju või värviga. Sellekohane teave peab olema köögis nähtaval kohal. Plastikust lõikelaudade värvide tähendused: Sinine (värske kala) Pruun (juurvili) Punane (toores liha) Kollane (küps liha) Roheline (salat ja puuvili) Valge (leiva- ja piimatooted). Eeltöötlusvahendid. Lihavasar Liha kobestamiseks ja vormimiseks enne kuumtöötlust
Lisaks sellele takistavad probiootilised bakterid haigustekitajate kinnitumist sooleseinale. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete (ärritatud soole sündroom, krooniline kõhukinnisus) korral. Seedeprobleemid võivad tekkida ka tasakaalustamata toitumisel, kui süüakse palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toitu. Kuna piimhappebakterid lagundavad laktoosi ja kaseiini, võib neist teatud määral abi olla ka piimasuhkru (laktoosi) talumatuse ning piimaallergia korral. Probiootikume on aastate jooksul palju uuritud ja on leitud, et probiootikumidest on kasu ka organismi üldise vastupanuvõime tõstmisel nimelt stimuleerivad nad immunoglobuliinide teket mitte ainult soolestikus, vaid ka mujal organismis. Seetõttu soovitatakse neid kasutada ka profülaktiliste kuuridena
jälgida, et: kaupu ei hoita põrandal, vaid tuleb paigutada sobivatele alustele või riiulitele; peetakse kinni virnastamise nõuetest. Liiga suured ja kõrged kaubavirnad ei pruugi olla ohutud ja takistavad õhu liikumist ruumis, see omakorda võib põhjustada temperatuuri tõusu ning toidukaupade puhul tingida nende riknemise; kauplusel peab olema küllaldaselt laoruumi, mis võimaldaks vältida toidukaupade ristsaastumist hoiustamisel, see tähendab, et kuumtöödeldud ja valmistoitu ei paigutata ristsaastumise vältimiseks samasse külmkambrisse koos toortoiduga; kui toidukaupade märgistusel või kaasasolevatel dokumentidel on esitatud säilitamisnõuded, tuleb neid säilitada neile nõuetele vastavalt; toidukaubad paigutatakse laoruumi seintest eemale, et oleks võimalik ruumi puhastada ja kahjurite kontrollida olemasolu; külmkambris säilitatav toit paigutatakse nii, et oleks tagatud õhu vaba ringlus toidu ümber;
kaupu ei hoita põrandal, vaid tuleb paigutada sobivatele alustele või riiulitele; peetakse kinni virnastamise nõuetest. Liiga suured ja kõrged kaubavirnad ei pruugi olla ohutud ja takistavad õhu liikumist ruumis, see omakorda võib põhjustada temperatuuri tõusu ning toidukaupade puhul tingida nende riknemise; kauplusel peab olema küllaldaselt laoruumi, mis võimaldaks vältida toidukaupade ristsaastumist hoiustamisel, see tähendab, et kuumtöödeldud ja valmistoitu ei paigutata ristsaastumise vältimiseks samasse külmkambrisse koos toortoiduga; kui toidukaupade märgistusel või kaasasolevatel dokumentidel on esitatud säilitamisnõuded, tuleb neid säilitada neile nõuetele vastavalt; toidukaubad paigutatakse laoruumi seintest eemale, et oleks võimalik ruumi puhastada ja kahjurite kontrollida olemasolu; külmkambris säilitatav toit paigutatakse nii, et oleks tagatud õhu vaba ringlus toidu ümber;
· toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24. Kuidas nimetatakse soolatud ja looduslikes tingimustes kuivataud kala · vinnutamine · steriliseerimine · külmkuivatamine 25. Mida tähendab netokogus? · pakendiga kaup · pakendita kaup · vedelas olekus kaup 26. Mis on ristsaastumine? · piisknakkuse teel tekkinud saastumine · toortoidu ja kuumtöödeldud toidu kokkupuutel tekkinud saastumine · haigete ja tervete toidukäitlejate kokkupuutel tekkinud haigestumine 27. Millal algab pretensiooni esitamise tähtaeg? · tootmise kuupäevast · müümise kuupäevast · parandusse saatmise kuupäevast 28. Mida näitavad triipkoodi esimesed numbrid? · kaupluse koodi · kaubagruppi · tootja maad 29
pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid,
Sobib tooreste kartulite, linnuliha praadimiseks. • Röstimine sarnaneb grillimisega, see toimub ilma rasvata, nt kuumal kuival pannil (pähkleid) või spetsiaalses röstris (sai). Röstida võib veel seemneid, leiba jm. KOMBINEERITUD VIISID • Keetmine järgneva praadimisega – keedetud aedvilja praetakse pannil või valmistatakse neist kotlette. Keeduaedvilja võib enne praadimist paneerida. • Üleküpsetamine on kuumtöödeldud toiduaine (köögivili) või toidu (vormiroad) küpsetamine ahjus toiduaine lõplikuks valmimiseks või uue roa valmistamiseks. • Hautamine on toidu küpsetamine madalal temperatuuril (80 - 90 ºC) kaane all. Hautatavad toiduained pruunistatakse eelnevalt rasvas ning seejärel keedetakse väheses vedelikus pehmeks ABIVIISID • Blanšeerimine on toiduaine mõneminutiline keetmine vees või veeaurus. Blanšeerimise eesmärk
Kõrvits, kaalikas kabatsok Koorida keeta poolpehmeks viilutada paneerida jahus, munasegus, riivsaias väheses rasvas kuldpruuniks järelvalmima praeahju Iseseisvalt sulavõiga, hapukoorega või hapukoorekastmega Tomat Eemalda nahk, poolita, maitsesta soola ja pipraga, prae vähese rasvaga Lisandina liharoogade juurde Iseseisvalt hapukoore või hapukoorekastmega Kastmega üleküpsetatud Pann või portsjonnõu määrida rasvainega kuumtöödeldud kv kaste riivjuust või riivsai piserdada rasvainega 260-270 º C pruuni kooriku tekkeni Iseseisev suupiste, lisandiks maitseroheline ja maitsetaimede ürdid Vormiroad Valmistada mass peenestatud kv-st, jahust, munast, piimast või koorest maitsestada asetada ettevalmistatud vormi ( rasvainega määritud ja riivsaiaga üle puistatud ) määrida pealt hapukoorega ja puistata üle riivsaiaga peale piserdada või küpsetada
vitamiinide või mineraalide tarbimine võib kaasa tuua ka vastupidiseid nähte: liiga suur vee kogus organismis, naha- ja südamehaigused jne. Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Toitainete säilitamiseks tuleb leida õiged tingimused ja teha kõik, et toiduainete kvaliteet ei kannataks. Paljud toitained oksüdeeruvad õhuhapniku toimel, ei kannata temperatuuri kõikumist, UV-kiirgust, niiskust jne. Osad vitamiinid on kergemini omastatavad, kui neid on vähe kuumtöödeldud. Éi ole hea liigne keetmine või keetmine liiga suure veekogusega ja lahtise kaanega (toitainete kadu vette ja õhku) ning ka liigne jahvatamine (nt. mida rohkem jahvatatakse vilja kest ja iduosa, seda väiksem on B-vitamiini kompleksi sisaldus jahus). Pildi lisamiseks Pildi lisamiseks klõpsake klõpsake ikooniikooni Kasutatud kirjandus: Sirje Rekkor Anne Kersna Anne Roosipõld Maire Merits Toitlustuse alused Tallinn, 2008:20-22
pärastlõunal või aromaatse kuuma joogina kõledal talvel kamina ees. Kui sa kuuled, et papaia ja banaan on kokku pandud ananassiga või kibuvits, laukapuu, hibiski, sidrunheina ja rukkilillega, siis on tegu ilmselt ühega paljudest tervislikest puuviljateedest. Need on tervislikud alternatiivid puuviljamahladele, maitsevad hästi ja teevad kehale head. Neis on palju vitamiine aga üldsegi mitte kofeiini, nad on happevabad ning kerged seedida. Puuviljatee on kuumtöödeldud ning sellel võib vabalt lasta tõmmata 10 minutit. Taime tee Olgu selleks kummel või apteegitill kõhuhädade vastu, sõstar või piparmünt külmetuse vastu taimeteed omavad loodusest tulevat tervisehädasid leevendavat mõju. Nad on ka ideaalsed janukustutajad. Taimsete jõudude ära kasutamine on juba antiikne traditsioon. Teepood ei paku mitte ainult kvaliteetseid üksiktaimi vaid ka innovatiivseid teesegusid. Nendes teedes on kasutatud lehti,
valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tšukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. KALA. kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel, lihasegudes, pliinide täidistena, taignates, klimpides ja teistes küpsetistes. LEIB JA TERAVILJAD. Tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder
2.2. Lahatud kala pooltooted, jahutatud uhhaakomplektid 2.3. Kala tarrendis 2.4. Kalasült 2.5. Praetud hakkkalatooted (kalakotletid, pallid, burgerid jt) 2.6. Kala taignas 2.7. Keedetud krevetid ja vähid 2.8. Keedetud kala 2.9. Praetud kala ja kalavorstikesed küpsetatud kala, röstitud kala 2.10. Kuumsuitsu kalarullid 2.11. Kuumsuitsukala 3. PIIMATOOTED 3.1. Kuumtöödeldud kulinaartooted kohupiimast, vormiroad jt 4. KÖÖGIVILJAD, KÖÖGIVILJATOIDUD, MARJAD JA SEENED 4.1. Kooritud sulfiteeritud toores kartul 4.2. Keedetud kooritud kartul 4.3. Keedetud tükeldatud kartul 4.4. Toores tükeldatud kapsas ja porgand 4.5. Toores puhastatud peet, porgand, mugulsibul, küüslauk, selleri, peterselli ja pastinaagijuur 4.7. Keedetud puhastatud peet ja porgand 4.8. Keedetud tükeldatud peet ja porgand 4.9
vormi, toimub kuumtöötlusel seebistumine kohe peale töötlemist.[10] 8 Kuumtöötlus protsessil kuumutatakse ja segatakse leelis ja rasv, natuke enne keemist(80-100 0 C), kuni seebistumine on lõppenud. Kogenud seebi valmistaja saab sellest aru kas segu maitse järgi või visuaalselt. Seebi maitsmine ei ole soovitatav, sest kui segu ei ole seebistunud on see söövitava mõjuga.[10] Keedetud kuumtöödeldud protsessi eelis seisneb selles, et leelise kogus ei pea olema teada täieliku täpsusega. Keedetud kuumtöödeldud protsessil segu keedetakse(+100 0C) ja peale seebistumist tekkiv "puhas seep" sadestatakse saadusest, lisades tavalist soola ja kuivatades liigne vedelik. Liigne vedelik eemaldab mustuse ja rasva värvuse, et jääks puhas seep, mis on pea täielikult ilma glütseriinita. Kuum, pehme seep valatakse vormi.[10] 5. KLAASIPUHASTID
Kasutatakse selleks nuga või kaare. * Selja kaudu- avamist kasutatakse sel juhul, kui tahetakse kala täita. Selgroog eemaldatakse täielikult. * Peaavause kaudu- avades jäävad kala kõht ja selg terveks. Väikestel kaladel rebitakse pea koos sisikonnaga välja. 4. Kuidas fileeritakse kalu? * nahaga ja luudega * nahaga ja luudeta * nahata ja luudeta 5. Millised on võimalused kalade marineerimiseks? Kuumtöödeldud kala ja külmtöödeldud kala. 6. Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse? Graavimine ehk kalade toorsoolamine. Toorsoolamiseks kasutatakse suuremate kalade nahaga fileesid. Puhastatud ja kuivatatud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaua nahata pooled vastastikku fooliumisse või toidukilesse mähituna 24-72 tunniks külmikusse vajutise alla seisma. 7. Nimeta kalade maitsestamiseks sobivaid maitseaineid (10)
Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. MAHLAD · TOORMAHL koosneb üht või mitut liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud mahlast, mida ei ole kuumtöödeldud ning millele ei ole lisatud teisi toiduaineid · KONTSENTREERITUD MAHL valm. mahlast, millest on eraldatud vesi. Valmistatakse üldjuhul suhkruid lisamata · MAHLAPULBER valm. mahlast vee peaaegu täieliku eraldamise teel (mitte kuumutades) · NEKTAR valmistatakse viljalihaga mahladest, kusjuures mahla osamass vähemalt 25%. Koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest või nende
lindude tükeldamisel. Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. RIIV – Köögiviljade, puviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. SÕEL – Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanšeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. KASTMESÕEL – Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipuosa on tihti umbne. KURN – Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist.Kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. VAHUKULP – Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi
Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur. Sisaldab palju asendumatuid aminohappeid. Sisaldab rohkesti B ja Evitamiine, pantoteenhapet (B5vit.) ja foolhapet. Rukkijahu tüübid
ühes osa oli Rakvere kaubamärk (k.a Valla ja Tallegg, kuna ka need on HKScan Estonia AS toodang), Rannarootsi, Oskar, Maks ja Moorits jne. Leti müügipind oli väiksem, kui Maximas. Otsa pealset riiulit kasutatakse ilmselt hooaja kaubaalana, seal olid kõik tooted verivorstid. Väljapanek tundus algselt mulle pisut kaootiline ja teistsugune, kui olen harjunud nägema. Võõras oli mulle see, et Kodune soolapeekon oli asetatud toodete juurde, mis on kuumtöödeldud. Külastades teisi ketikauplusi (nt. Selver, Maksimarket, Rimi, Maxima), siis leiab sarnase toote jahutatud või maitsestatud lihatoodete juurest. Väljapanekus leidus toodet Rakvere maksarõngas kahes erinevas kohas. Rakvere viiner 500g ja Lihakas Doktoriviiner 500g puhul oli piikide kohale pakkide peale laotud tooted, mis ei mahtunud ära. Sama kohtas viilutatud topsi toodete juures. Kui oleks minu teha, siis 290g Juustuviiner, Lasteviiner ja Rakvere viiner asetseksid kindlasti ülemistel
· Puhastamata plaadid või ahjupõrand-Tahm,prügi jms.Kleepub toote põhja külge,ja rikub toote. Toote küpsuse määramine: · põhiliselt määratakse sensoorselt : -kooriku värvuse järgi. -toote pinna katsumise järgi -toote põhja vaatlemise/katsumise järgi. -sisu kontrolli järgi. · Küpsetamisel väheneb toote kaal ja seda nimetatakse küpsetus-e küpsetamiskaoks.Seda väljendatakse%. · Küpsetamiskadu x=(a-b) * 100 : a a - tainatüki kaal b-kuumtöödeldud toote kaal. küpsemiskadu: · Küpsetamiskaost sõltub toote väljatulek.Mida väiksem on küpsetuskadu,seda suurem on väljatulek. · küpsetuskao moodustavad : -vee auramine -süsihappegaasi ja alkoholi eraldumine. -koorukese kuivamise kadu osalisel söestumisel. Küpsetuskao suurust mõjutavad : · küpsetuse temperatuur ja kestvus-mida pikem aeg ja madalam temperatuur,seda suurem on auramine ja tekib paksem koorik.Tooted kergemad !
· kaupu ei hoita põrandal, vaid tuleb paigutada sobivatele alustele või riiulitele; · peetakse kinni virnastamise nõuetest. Liiga suured ja kõrged kaubavirnad ei pruugi olla ohutud ja takistavad õhu liikumist ruumis, see omakorda võib põhjustada temperatuuri tõusu ning toidukaupade puhul tingida nende riknemise; · kauplusel peab olema küllaldaselt laoruumi, mis võimaldaks vältida toidukaupade ristsaastumist hoiustamisel, see tähendab, et kuumtöödeldud ja valmistoitu ei paigutata ristsaastumise vältimiseks samasse külmkambrisse koos toortoiduga; · kui toidukaupade märgistusel või kaasasolevatel dokumentidel on esitatud säilitamisnõuded, tuleb neid säilitada neile nõuetele vastavalt; · toidukaubad paigutatakse laoruumi seintest eemale, et oleks võimalik ruumi puhastada ja kahjurite kontrollida olemasolu; külmkambris säilitatav toit paigutatakse nii, et oleks tagatud õhu vaba ringlus toidu ümber;
kohmakust. Hingamisprobleeme tekib tihti, kuid harva on need fataalsed. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga. Nakkuse allikad Haigusetekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale neid on leitud põllumajanduslikes toiduainetes, loomade, kalade ja lemmikloomade ( näiteks kilkonnade, roomajate) seedetraktis, mees. Botulismi tekitaja toodab närvimürki mitteküllaldaselt kuumtöödeldud toitudes ja eeskätt vähesoolastes, vähehappelistes/leelistes konservides. Eriti aedvilja-, liha- , kala- ja seenekonservides.Toksiin säilib konservides 6- 8 kuud. Toksiin hävib vähemalt 85 ºC kuumutamisel või keetmisel 10 minuti jooksul. Eosed hävivad kuumutamisel 120 º C juures 10 minuti jooksul. Haigustekitaja toksiin püsib kahjutustamata joogi- ja veekogude vees ning jookides kuni 70 päeva. Ennetamine
Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Piki luu telge kulgevad Haversi kanalid on omvahel ühendatud ristikanalitega. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. Pilt . Luukude KOKKUVÕTE Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel , mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset; kannab üle energiat lihaste liikumiseks. Sidekude koosneb põhiliselt kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiududest. Kollageenkiud on valdavalt lindikujulised , elastiinkiud aga niidikujulised . Kollageen- ja elastiinkiud moodustavad käsnataolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente on sidekoes vähe. KASUTATUD KIRJANDUS Georg, L. (2007). Inmese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn Meeli, R. (2006). Inimese anatoomia. Tallinn.
on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus Puitkiudplaat- peenestatakse puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud. (põrandaplaat, seinte- ja lagede kattematerjal) Puitlaastplaat- valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. (sisemine vooderdamine, tuuletõke, alusplaatimiseks) 14. Termotöödeldud puit, kasutuskohad -Suitsutatud/kuumtöödeldud puit Termotöötlemine toimub auruga 180-230C. Tõstetakse järsult temp 100C ja siis aeglaselt 130C. 130C juurest viiakse 180-230C juurde ja hoitakse 2- 3 h puitu selle temp juures.Siis viiakse temp alla ja niisutatakse auruga, umbes 4% niiskussisaldus. 15. Puidu muutused termotöötluse käigus Väheneb tihedus (puit läheb kergemaks); soojajuhtivus väheneb 25%; muutub ilmastiku ja seentekindlaks; suitsune lõhn. 16. Liimpuit, kasutus
11) antibiootikumide ületarbimine Mikroobsete toiduhaiguste tekkepõhjused (vt 10 peamist põhjust). · Toit valmistatakse liiga varakult (57% juhtudest) ja säilitatakse toatemperatuuril (38%) · Liiga aeglane (üle 2 tunni) jahutamine enne külmikusse panemist (Cl. perfringens!) · Ebapiisav toidu taas-kuumutamise temperatuur(26%) (õige 75°Cni 1 tunni jooksul, serv.Mitte alla 60°C) · Patogeenidega saastunud kuumtöödeldud toiduainete ja konservide kasutamine (17%) · Liha- ja lihatoodete mittetäielik kuumtöötlemine (15%) · Külmutatud liha ja linnuliha mittetäielik sulatamine (6%) · Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt (6%) · Kuuma toidu säilitamine temperatuuril alla 63 °C (5%) · Nakatunud toidukäitlejad (4%) · Toidu ülejääkide kasutamine (4%) · Ülisuurte toidukoguste valmistamine (3%) Toidujärelevalve korraldus Eestis (Alates 1. juulist 2007) Toiduohutuse ja järelvalve korraldajaks on
Koostist Lisaaineid Saastaineid Toiduainetega kokku puutuvaid materjale Joogivett Ruumide õhku Materjalidest eralduvaid saastaineid Ristsaastumine - toidu saastumine mikroorganismidega õhu, inimese, teise toidu, töövahendi või tööpinna kaudu. Ristsaastumise vältimiseks tuleb hoolikalt järgida hügieeninõudeid. Toimub toortoidult kuumtöödeldud toidule. Kaubaline naabrus tuleb arvestada säilitamisel ja väljapanekul, kõrvuti ei tohi olla etüleeni tootvad ning etüleenitundlikud kaubad, tugeva lõhna ning lõhna kergesti külge võtvad kaubad. 4. Toidukaupade primaarsed ja sekundaarsed koostisosad. Primaarsed koostisosad (on toiduainetes looduslikult olemas): · toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained); · lisaained (lõhnaained, värvained, parkained jne).
* kaupu ei hoita põrandal, vaid tuleb paigutada sobivatele alustele või riiulitele; * peetakse kinni virnastamise nõuetest. Liiga suured ja kõrged kaubavirnad ei pruugi olla ohutud ja takistavad õhu liikumist ruumis, see omakorda võib põhjustada temperatuuri tõusu ning toidukaupade puhul tingida nende riknemise; * kauplusel peab olema küllaldaselt laoruumi, mis võimaldaks vältida toidukaupade ristsaastumist hoiustamisel, see tähendab, et kuumtöödeldud ja valmistoitu ei paigutata ristsaastumise vältimiseks samasse külmkambrisse koos toortoiduga; * kui toidukaupade märgistusel või kaasasolevatel dokumentidel on esitatud säilitamisnõuded, tuleb neid säilitada neile nõuetele vastavalt; * toidukaubad paigutatakse laoruumi seintest eemale, et oleks võimalik ruumi puhastada ja kahjurite kontrollida olemasolu; külmkambris säilitatav toit paigutatakse nii, et oleks tagatud õhu vaba ringlus toidu ümber;
sibulateta beshamellkaste, võib kastme läbi sõela kurnata. Maitsestada soola, pipra ja muskaadiga. Hollandi kaste põhikaste, millest on tuletatud rida teisi sooje võikastmeid. Hollandi kaste on sidrunimahlaga maitsestatud munakollase- ja võikaste. Salsa pärit Mehhikost ja tex-mex köögikultuurist. Põhitunnuseks tükiline konsistents ja vürtsikus. Kasutatakse iseseisva lisandina või roogade maitsestamisel. Võib olla kokku segtud nii värsketest toiduainetest kui ka kuumtöödeldud toiduainetest. Praevalvur e. lihatermomeeter - Kui liha sisetemperatuur on piisav, hüppab pulk pesast lahti ja annab märku, et roog on valmis Tarrend valmistamiseks võetakse 1 l lihapuljongi kohta 30 g zelatiini. Puljongilt eemaldatakse rasv. Seejärel valatakse puljong ettevaatlikult põhjasettelt ära ja kuumutatakse keemiseni ning lastakse 10-15 min kaane all seista. Puljong kurnatakse, lisatakse sellele ettevalmistatud zelatiin. Tarrend jahutatakse. Kanatoidud
Koorimisnuga kasutatakse köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ja puhastamiseks, noa käepide peab olema karedapinnalisest plastmassist. Kirvesnuga Suure ja tugeva teraga nuga võimaldab lõigata suuri lihatükke ja tükeldada peenemaid konte. Kaunistusnuga Sakilise teraga nuga võimaldab aedviljadest lõigata erinevaid dekoratiivseid kaunistusi. 2 Praekahvel kasutatakse kuumtöödeldud liha tükeldamisel liha kinni hoidmiseks. Terituspulk Seda ei saa kasutada väga nüri noa teritamiseks, vaid töötamise ajal teravuse säilitamiseks. Teritamiseks kasutatakse luisku ja erinevaid noateritajaid. Nugade teritaja Palettnuga ühtlase laia teraga nuga kasutatakse kreemide, taignate, täidiste silumiseks ja ka toodetele kuju admiseks ( kotlettide vormimine ). Juustulõikur traadiga kasutatakse kõvade juustude lõikamiseks Juustunuga 2- käepidemega Juustunuga
Suuremates kogustes on nitrit siiski mürgine, mistõttu on enamikel riikidel (k.a. Eesti) seadusega kehtestatud nitriti kasutamise maksimumpiirangud. Mõningatel tingimustel võib nitrit reageerida lihas olevate amiinidega, moodustades kantserogeenseid (vähktõbe tekitavaid) ühendeidnitroosoamiine. Vaatamata sellele peetakse nitriti antimikrobioaalset toimet tähtsamaks kui nitroosoamiinide tekke ohtu. Eestis on kehtestatud kuumtöödeldud lihatoodetes nitrit maksimum jääksisalduseks 100mg/ 1kg lihatoote kohta. Praktikas on laborites tehtutud analüüside tulemused aga ligikaudu poole väiksemad! Inimesele eluohtlikuks koguseks võib osutada ühekordne nitriti kogus 15...20mg 1kg inimese kehakaalu kohta, seega sõltuvalt kehakaalust tuleks korraga ära süüa 15...20kg vorsti, mis on aga praktiliselt võimatu! Nitroosoamiinide teket on võimalik vähendada lisades lihatoodetele C ja E vitamiine
Sobib ka suurte puuviljade tükeldamiseks. 10 9. Lõikelaud - Kasutatakse nii puidust kui plastmassist lõikelaudu. Lõikelaua pind peab olema sile ja tugev, see ei tohi anda lõikamisel pindu või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Kasutatakse leiva, liha, kala, köögiviljade tükeldamisel töölaua kaitsmiseks ja noa nürinemise vältimiseks. Lõikelauad toidutoorme, toortoitude, kuumtöödeldud toitude ning valmistoitude käsitsemiseks peavad olema kas märgistatud või erineva kuju või värviga. Sellekohane teave peab olema köögis nähtaval kohal. Plastikust lõikelaudade värvide tähendused: ● Sinine (värske kala) ● Pruun (juurvili) ● Punane (toores liha) ● Kollane (küps liha) ● Roheline (salat ja puuvili) ● Valge (leiva- ja piimatooted)
kõrgkuumutamine NB: Kui peroksüdaastest negatiivne, siis peab olema märgis kõrgpastööritud! Tehnika: Tsisternid Torupastöörid Plaatpastöörid Ekstra õhukesekihiline termiline töötlus 6 Säilivusaeg: 10 päeva temperatuuril 4°C Alternatiivsed meetodid: Temperatuur+mikrolainetöötlus: 72°C, 2450mHZ Raadiolainetöötlus: 20-70kHZ; 30-40kV/cm Kuumtöödeldud piima mikrobioloogilised nõuded: Kõrgpastööritud piim: Pärast 5 päevast inkubeerimist temperatuuril 5°C mesofiilseid aeroobe <50 000CFU/ml, ei leidu kolivore, L.monocytogenest, Salmonellat Ultrakõrgpastööritud piim: Pärast 15 päeva inkubeerimist temperatuuril 30°C mesofiilseid aeroobe <100CFU/ml, ei leidu kolivorma, L.monocytogenest ega Salmonellat Kui termiseeritud piima valmistamiseks kasutatavat lehmatoorpiima ei kuumtöödelda
Töötlemise eesmärgid: 1. Vähendada piimas olemasolevate mikroorganismide arvukust. 2. Hävitada patogeensed mikroorganismid, et tagada tarbija ohutus. 1 3. Pikendada piima säilivusaega. Piima termilise töötlemisega hävitatakse piimast suur osa neid mikroorganisme (nt laktobatsillid, streptokokid, laktokokid jt), mis kutsuksid esile piima kiire riknemise. Seetõttu kuumtöödeldud piima säilivusaeg on pikem kui toorpiimal. 4. Piima koostisosade muutmine, et saavutada tootele soovitud omadused (kalgendi tugevus jne). 5. Piima ettevalmistamine järgmisteks tehnoloogilisteks etappideks läbi piima keemiliste, füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutmise. 4. Separeerimise mõiste, kasutamise eesmärgid, protsessi olemus Separeerimine on rasva eemaldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul. Saadakse lõss (kooritud piim) ja koor.
Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. 2.4. Kala. Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel,
eraldi. Tegelikult on Eestis olevad kaubandusettevõtted kohustuslikud eraldama biojäätmed teistest toidujäätmetest, kuna protsess on kulukas nii aja kui ka raha suhtes, siis seda ei järgita [1]. Kodudes on võimalik inimestel oma kõiki jäätmeid sorteerida (plastikut, paberit, olmejäätmeid ja biojäätmeid). Eraldi toidujäätmete jaoks majade juures konteiner puudub. Biojäätmete alla läheb orgaaniline toit, milleks on näiteks puu- ja köögiviljad. Kuumtöödeldud toit sinna alla enam ei kuulu. Biojäätmeid on kodus võimalik ka kompostida, et hiljem sealt viljakat mulda saada, mis tuleks koduaias hästi kasulikuks [5]. 5. TOIDUJÄÄTMETE VÄHENDAMINE Kodudes on võimalik toidukao vähendamiseks kaasa aidata palju. Eesti Tarbijakaitse Liit on välja andnud loetelu, mida kodudes järgida. Soovituslik on ostlemiseks teha endale nimekiri ning järgida seda mida tegelikult külmkappi vaja on. Kodanikud peaksid sättima külmikute temperatuuri
harvem veiseliha). Soovitav on kasutada vähese sisekoesisaldusega liha, sest halva siirimise ja puuduliku termilise töötlemise järgselt võib tootesse jääda suur mälumisjääk. Peki lisamisel eraldi komponendina, tuleb segistis töötlemine läbi viia eriti hoolikalt, et pekitükid ka toote struktuuri seostuksid. Pekk peab olema tugeva konsistentsiga(selja, turja, või abapekk). Pasteet Pasteet on peenpeenestatud homogeenne toode, mis on reeglina valmistatud kuumtöödeldud lihast ja millel on määritav konsistents. Pasteedi tooraine (kollageenirikas liha/rupsid, maks) pestakse, siiritakse, puhastatakse ja keedetakse enamasti lahtistes kateldes kuni pehmenemiseni. Ühes katlas keedetakse lihatoorainet 3-5 tundi tundi ja teises kupatatakse siiritud ja eelnevalt 300…500 g tükkideks lõigatud maks 15..20 minuti jooksul. Keedetud liha jahutatakse, vajadusel eemaldatakse sellest kondid ja tooraine tükeldatakse
annaabi.ee 
