temperatuuri muutumist regulaatori ja võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase valitud temperatuurini. Lugemeid tehakse viiel temperatuuril. 5. Katseandmete töötlus Millivoltmeeter näitab S- tüüpi termopaari termopinget 0,509 mV külmliite temperatuuril 21 °C. · 21 °C vastab termopinge 0,119 mV · Külm- ja kuumliite termopinged 0,509 + 0,119 = 0, 628 mV · 97 °C vastab termopinge 0,623 mV ja 98 °C vastab 0,631 mV · Termopingele 0,628 mV vastab seega temperatuur 0, 628 - 0, 623 97 + = 97, 6 oC 0, 631 - 0, 623 Millivoltmeeter näitab K- tüüpi termopaari termopinget 3,292 mV külmliite temperatuuril 21 °C. · 21 °C vastab termopinge 0,838 mV · Külm- ja kuumliite termopinged 3, 292 + 0,838 = 4,13 mV
võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist. Tegelikuks temperatuuriks lugesime kontrolltermopaariga mõõdetud temperatuuri t. Antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50..